Mitu Euroopa riiki on vastu EL-i põgenikekvoodi plaanile

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Reuters/ScanPix

Mitmed Euroopa riigid on otsustavalt vastu Euroopa Liidu kavatsusele kohustada kõiki liikmesriike jagama üle Vahemere saabuvate põgenike koormat maadega, kus sisserändajad randuvad.

Euroopa Komisjon teeb plaani üksikasjad teatavaks kolmapäeval, kuid on oodata mõjuvõimsate liikmesriikide, nagu Suurbritannia ja ka Ida-Euroopa riikide vastuseisu. Ungari peaminister Viktor Orbán ongi juba nimetanud plaani hullumeelseks.

Viimase 18 kuu jooksul on teel Liibüa rannikult Euroopa poole põhja läinud arvukalt inimsmugeldajate aluseid rohkem kui 5000 sisserändajaga. Igapäevaseks muutunud ohvrid Vahemerel on pannud Euroopa liidrid põgenikevoolu peatamiseks meeleheitlikult lahendust otsima.

«EL-il on vaja alalist süsteemi, et jagada liikmesriikide vastutust suure hulga põgenike ja asüülitaotlejate eest,» seisab ettepaneku mustandis.

EL-i ametnike sõnul seisab kvoodiidee taga komisjoni president Jean-Claude Juncker isiklikult ja seda toetab kindlalt ka Saksamaa.

Ettepanekut hakatakse arutama 25.- 26. juuni kaitseteemalisel ELi ülemkogul.

Tuginedes eeldusele, et põgenikevool kasvab suvekuudel veelgi, sisaldab kava selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste jaotusmehhanismi, et tagada kõigi liikmesriikide õiglane ja tasakaalustatud osavõtt EL-i ühistest püüetest, öeldakse mustandis.

Allikate sõnul võib Juncker kolmapäeval lõplikus ettepanekus määrata üleliiduliseks kvoodiks 20 000 põgenikku. Paljud liikmesriigid on seisukohal, et sisserändajate vastuvõtmine peaks olema vabatahtlik.

«Juncker tahab kohustuslikku põgenikekvooti, aga see võrdub sisuliselt sõja kuulutamisega teatud liikmesriikidele,» ütles üks kõrge ametnik AFP-le.

Junckeri pakutud 20 000 põgenikku jagataks liikmesriikide vahel nende elanike arvust, sisemajanduse kogutoodangust, töötuse tasemest ja varasemast põgenikepoliitikast lähtudes.

«Kuus riiki - Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi, Itaalia ja Belgia - võtavad pardale 80 protsenti EL-i asüülitaotlejaist,» ütles endine Belgia peaminister ja nüüdne Euroopa Parlamendi liige Guy Verhofstadt.

«13 riiki ei tee midagi, nende vastutus on null,» lisas ta.

EL-i migratsioonikriisi «rinderiik» Itaalia on Junckeri plaani suurim toetaja. Rooma lootis, et omavahel jagatakse ka majanduspagulased, mitte ainult asüülitaotlejad, kuid vastuseis sellele näib olevat ületamatu.

«Me jätsime selle lähenemise kõrvale, sest see teeks probleemi ainult hullemaks,» ütles Junckeri paremtsentristlike konservatiivide juhtiv europarlamendiliige Manfred Weber.

Ungari on üks liikmesriikidest, kuhu viimasel ajal on tulnud rohkelt põgenikke peamiselt Kosovost, aga ka Süüriast, Iraagist ja Afganistanist. Paljud suunduvad Ungarist edasi Saksamaale ja Austriasse.

«Euroopa idee, et keegi lubab põgenikud oma riiki ja jagab nad siis teistesse liikmesriikidesse laiali, on hullumeelne ja ebaõiglane,» ütles Orbán reedel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles