Avaldatud: Nemtsovi raporti kinnitusel kulub Venemaal Ukrainas sõdides miljardeid rublasid

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Boriss Nemtsov.
Boriss Nemtsov. Foto: SCANPIX

Rühm eksperte on tapetud opositsionääri Boriss Nemtsovi kogutud andmeid kasutades kokku pannud raporti «Putin. Sõda», millest selgub, et teada on vähemalt 220 Vene sõduri hukkumisest Ukrainas ning sõda läheb Venemaale maksma miljardeid rublasid. 

Raport käsitleb Venemaa sekkumist Ukraina poliitikasse, Krimmi annekteerimist ja Vene sõjaväe osalust Ukraina lahingtegevuses. «Ma mõtlesin välja, mida teha. On vaja kirjutada uurimus «Putin. Sõda.» avaldada see suures tiraažis ja jagada tänavatel. Rääkida, mil moel Putin sõda alustas. Ainult nii saame me vastu propagandale,» tsiteeritakse RBK teatel raportis Nemtsovi ennast. 

64-leheküljelise uurimuse avaldas Vene uudistekanal RBK ning seal üritakse hinnata Vene armee kaotusi ja sõja maksumust.

Uurimus tugineb varem meedias avaldatule ja Nemtsovi kogutud andmetele, ent mees ise ei saanud raportit valmis kirjutada – ta mõrvati 27. veebruaril Kremli müüride ääres. Opositsionääri võitluskaaslased leiavad, et mõrva motiiviks võis olla töö sellesama raporti kallal. Nemtsov jättis maha aga käsikirjalised märkmed ja dokumendid ning raporti plaani, mille uurimus kokku pandi.

Teksti koostasid endine asepeaminister Alfred Kohh, ajakirjanikud Aider Muždabajev ja Oleg Kašin, Nemtsovi erakonna RPR-PARNAS poliitnõukogu liikmed Ilja Jašin ja Leonid Martõnjuk ja partei tegevdirektor Olga Šorina.

Uurimus on jaotatud 11 peatükki, kus käsitletakse pärast Maidani Ukrainas toimunut ja jõutakse välja praegusesse hetke. Raporti kinnitusel järgis Kreml tegevuskava «Krimmi taasühendamine».

Jašini sõnul trükiti raportit esialgu minimaalses tiraažis – 2000 eksemplari – mida jätkub vaid esitlustel jagamiseks. Esitlused toimuvad nii Moskva piirkondlikes keskustes kui Peterburis, Jaroslavis, Tšeljablinskis kui teistes linnades. Raporti koostajad koguvad annetusi, et seda laiemalt levitama hakata. 

Materjali raporti jaoks hakkas Nemtsov koguma käesoleva aasta alguses, ta kasutas palju avalikke allikaid ja otsis inimesi, kes said talle infot jagada. Ta esitas päringuid ka mitmetele riigiasutustele, sealhulgas Venemaa föderaalsele julgeolekuteenistusele (FSB) tšetšeenide osalemise kohta konfliktis Donbassi niinimetatud rahvavabariikides ja otsis kinnitust Vene sõjaväelaste osalusest Ukraina lahingutes. Ametlikke kanaleid pidi ta ühtegi vastust ei saanud.

Veebruari alguses pöördusid Nemtsovi poole Donbassis hukkunud Vene sõdurite lähedaste huvide eest seisjad, kõige enam oli neid Ivanovost. Märkmed selle kohta jättis Nemtsov oma assistendile Šorinale. Hukkunute lähedased soovisid pöörduda Vene kaitseministeeriumi poole kompensatsiooni saamiseks.

Lähedased rääkisid Vene sõdurite massilisest hukkumisest suvise pealetungi käigus Ilovaiski all ja talvistes lahingutes Debaltseve lähistel. Nemtsovi andmetel hukkus Ilovaiski all vähemalt 150 ja Debaltseve all umbes 70 Vene sõjaväelast, kellest vähemalt 17 olid dessantväelased Ivanovost. Ukrainasse saadetavad Vene sõjaväelased vabastati selleks ajaks juba ametlikult teenistusest ja neid esitleti vabatahtlikena. 

Lähedastele kinnitati, et hukkumise või haavata saamise korral makstakse nende sugulastele kompensatsiooni sama palju kui 2014. aasta suvel, kuid tegelikult seda ei tehtud.

Sugulased kartsid ise avalikult rääkida, sest olid andnud allkirjad vaikimise kohta. Nemtsovi allikate sõnul ähvardati neid kriminaaljuurdlustega ja toodi näiteks paljulapseline ema Svetlana Davõdova, kellele esitati süüdistus Vene riigi reetmises.

Nemtsovi mõrv sundis hukkunud sõdurite sugulasi oma nõudmistest loobuma. 

Raporti autorid leiavad, et niinimetatud Krimmi taasühendamine ja relvastatud konflikt Ida-Ukrainas sai alguse Venemaa presidendi Vladimir Putini toetuse tugevdamiseks valijate hulgas. Presidendi toetus tõusis alates operatsiooni algusest 29 protsendilt 74 protsendini 2015. aasta märtsiks.

Kümne kuu jooksul on Venemaa kulutanud umbes 53 miljardit rubla sõjategevusele Ukrainas, leidis Venemaa kõrgema majanduskooli makromajanduslike uuringute osakonna direktor ja Venemaa keskpanga endine asejuht Sergei Aleksašenko.

Sellest 21 miljardit rubla on Aleksašenko hinnangul kulunud kuue tuhande niinimetatud vabatahtliku peale, 25 miljardit 30 000 kohaliku omakaitseväelase peale ja seitse miljardit varustuse töökorras hoidmisele ning parandamisele.  Põgenike ülalpidamine on alates eelmise aasta juulist maksma läinud veel 80 miljardit rubla.

Pärast Krimmi ühendamist on Venemaa elanikud Aleksašenko hinnangul kaotanud aga kokku kaks triljonit rubla oma palkadest ja 750 miljardit hoiustest.  Põhjuseks lääne sanktsioonid ja 5,5-protsendiline hindade tõus seoses välismaiste toidukaupade impordikeeluga. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles