Nemtsovi sõber ja advokaat: Kadõrov tahab olla Venemaa sandarm

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
14 aastat Nemtsovi esindanud advokaat Vadim Prohorov, kes praeguses mõrvauurimises esindab Nemtsovi perekonna huve.
14 aastat Nemtsovi esindanud advokaat Vadim Prohorov, kes praeguses mõrvauurimises esindab Nemtsovi perekonna huve. Foto: Jaanus Piirsalu

Boris Nemtsovi vastu oli Tšetšeenia liidril Ramzan Kadõrovil vana vimm, meenutas intervjuus Postimehele advokaat Vadim Prohorov. Tema sõnul tekitab jätkuvalt suuri küsimusi ka mõrvapaiga valik ning seal just tol ajal olnud tänavapuhastusauto. 

Liberaalsete vaadetega Prohorov oli Nemtsovi lähedane mõttekaaslane, kes 14 aastat esindas tema huve. Praeguses mõrvauurimises kaitseb Prohorov Nemtsovi pere huve.

Kas te olite väga üllatunud, kui saite teada, et mõrvaga on seotud tšetšeenid?

Mõrvapaigale jõudsin ma 45 minutit hiljem. Seal oli alles kümmekond politseinikku, mõrva ala polnud isegi veel lintidega piiratud. Kui me pärast mõrva sõitsime uurimiskomitee Moskva osakonda koos Olga Šorinaga (Nemtsovi pikaaegne pressisekretär-J.P.), kell oli kuskil pool neli öösel, siis me kohtusime seal Moskva politseiülema Jakuniniga (ei ole Venemaa Raudteede presidendi Vladimir Jakunini sugulane – J.P.).

Jakunin küsis, mida me arvame. Ma vastasin, et minu meelest võisid need olla radikaalid, fašistid, võib olla Antimaidan. Jakunin kuulas meid ja siis äkki küsis – aga tšetšeenid? Me vastasime talle sisuliselt kooris – kui tšetšeenid, siis ainult Kadõrovi omad.

Miks?

Nemtsovil on Kadõroviga väga vana konflikt. Nemtsov on seda ise kirjeldanud oma raamatus «Mässaja pihtimus» (ilmus 2007. aastal – J.P.). Sisu oli lühidalt selles, et 2000ndate alguses, kui Nemtsov oli duumas oma fraktsiooni esimees, viibis ta Tšetšeenias. Võimul oli veel Ahmat Kadõrov ning Nemtsov osales tšetšeenide nõupidamisel, kus arutati, millise valitsemisvormi nad võiksid endale valida.

Nemtsov ilmselt veidi hindas üle kohalviibinud inimeste kvaliteeti, sest ta rääkis neile, et tšetšeenid ilmselt ei hakka ju painduma kunagi ühe inimese juhtimise alla, et järelikult sobiks neile parlamentaarne juhtimisvorm. Selle peale tõusis kõva pahameelesumin, aga vanem Kadõrov rahustas kõik maha.

Pärast nõupidamist, kui Nemtsov oli juba väljunud, astus tema juurde vihast välkuva pilguga mees, kes näitas talle FSB alampolkovniku või polkovniku töötõendit ning teatas Nemtsovile, et sellise jutu eest tuleb teid maha lasta. See oli Ramzan Kadõrov. Teised tšetšeenid tulid muidugi kohe rääkima, et ta tegi nalja, ka Ahmat Kadõrov jooksis kohale. Ühesõnaga, Nemtsov sõitis pärast seda ihukaitsjate valve all Inguššiasse. Nemtsov nii kirjutaski, et silmades nägi ta piiritut vihkamist.

Ilmselt Kadõrovil oli see kõik meeles ja ta praegu otsustas hetke ära kasutada. Mul tuleb iseenesest keelele võrdlus Puškini tapmisega ja Nikolai I režiimiga, kuigi keel ei taha kuidagi painduda võrdlemaks Kadõrovi  d'Anthes´iga (mees, kes tappis 1837. aastal duellil Puškini – J.P.). Nii nagu tollal nimetati Nikolai I Euroopa sandarmiks, nimetaks ma praegu Kadõrovit Venemaa sandarmiks.

Aga mida politseiülem Jakunin teile tookord veel ütles? Ta ei küsinud ilmselt niisama tšetšeenide kohta? Kas ta teadis midagi juba siis?

Ma alles nüüd saan aru, miks Jakunin meile selle küsimuse esitas. Päev hiljem pidi toimuma suur opositsiooni miiting ning ilmselt Nemtsovil käisid järel nn tipa-tapa-mehed (vene keeles топтуны, nii kutsutakse eriteenistuste töötajaid, kelle ülesanne on kellegi füüsiline jälitamine – J.P.). Nad tavaliselt jälitavad objekti 100-200 meetri kauguselt. Ilmselt nad nägid tulistaja välimust. Ilmselt oli juba tol öösel olemas mingi operatiivinfo just nendelt «tipa-tapadel».

Ma seostan Jakunini küsimust just sellega. Aga ma pole kindel, kas uurimiskomiteel (nemad uurivad Nemtsovi mõrva-J.P.) õnnestub «tipa-tapa»-isikuid kindlaks teha. Sellepärast ma polnudki väga imestunud, kui Bortnikov (FSB peadirektor) teatas tšetšeenide kinnipidamisest seoses mõrvaga.

Usute, et nemad on tapjad?

Ma pean võimalikuks, et kinni peeti tõesti reaalsed täideviimises osalejad ja otsene mõrvar. Aga mõrva organiseerijaid ning tellijaid ma kinnipeetute seas ei näe. Kust peaks neid otsima, selleks lugege meie taotlust (vt artikli lõpust), seal on kirjas isikute nimed, kes meie arvates tuleks üle kuulata, aga võimalik, et  tuleb viia läbi ka muud uurimistoimingud.

Te siis tõesti peate võimalikuks, et Kadõrov tahtis veel 13-14 aastat hiljem Nemtsovile kätte maksta?

Ma ei ole öelnud, et ta tegi seda! Aga – see on teada, et ta ei unusta kunagi mitte midagi. Nagu öeldakse, et lasu kaja kõlab Kaukaasias väga kaua. See oli kõigest konflikti algus, sellega asi ei piirdunud. Ma arvan, et see terav kriitika, millega Nemtsov Putini üle puistas viimastel aastatel, võis viia mõningaid kõrgeid ametnikke, ja väga võimalik, et ka Tšetšeenia vabariigist, mõttele, et kui ta ise ei saa, siis me aitame teda. Ma ju ütlesin, Venemaa sandarmid!

Mis te arvate, kas õnnestub üle kuulata vähemalt Ruslan Geremejev, kes on üks võtmetunnistajaid ja üksiti ka Kadõrovi ühe kõige lähedasema isiku Adam Delimhanovi sugulane?

Jaroslavi oblasti kuberner saadi selle uurimise raames üle kuulata, polnud probleemi. Aga Geremejeviga on meil suur probleem. Mulle tundub nii, et uurimine töötab küllaltki hästi ja edukalt Moskvas, aga nad ei saa lihtsalt töötada Tšetšeenias. Tema jaoks on Tšetšeenia praegu kõige ohutum koht maailmas. (Osal andmetel on Geremejev tšetšeenide võimude teadmisel ja kaasabil sõitnud edasi Araabi Ühendemiraatidesse – J.P.)

Kuivõrd on vähemalt Geremejevi ülekuulamine auasi Vene silovikkidele?

No ma loodan nii, aga pange tähele mis juhtus. Vaevalt jõudsime me Olga Mihhailovaga (esindab samuti Nemtsovi pere huve – J.P.) 22. aprillil esitada taotluse, kui samal õhtul, pealtnäha hoopis teise asja peale, teatas Kadõrov, et annab käsu oma silovikkidele avada tuli mujalt Venemaalt pärit silovikkide pihta, kui need tulevad temaga kooskõlastamata Tšetšeenia territooriumile.

No mis veel saab olla ilmekam tõestus selle kohta, et uurimisel on peaaegu võimatu töötada Tšetšeenia territooriumil? Pealegi kinnitatud veel Kadõrovi enda suu läbi. Kui näiteks ükskõik kes tavaline inimene teeks sellise üleskutse – tulistada hoiatamata politseinikke – siis ta ainult ülekuulamistel istukski praegu, tema iga sõna kontrollitaks üle, et kas seal pole ekstremismi ja muid üleskutseid. Praegu tuleb välja nii, et Venemaa president Putin on Kadõrovi peamine pantvang. Sest ta ei saa mitte midagi teha, sest tema ainuke mure on selles, et mitte destabiliseerida olukorda Tšetšeenias. Kujutage ette USAs mõnda kuberneri seda ütlemas, et ma tulistan FBI töötajaid, kui nad tulevad minu osariigi territooriumile.

Putin kui autoritaarse riigi juht ei saa mitte aru saada, et olukord, kus vägivalla monopol on rohkem kui ühtedes kätes, on absoluutselt ohtlik justnimelt autoritaarsele režiimile endale. Ma arvan, et selline olukord viib kiiremini võimuvahetuseni kui Bolotnaja väljak (Prohorov peab silmas Putini-vastaseid meeleavaldusi Moskvas 2012. aasta algul – J.P.).

Venemaa sandarmi väljailmumine on igal juhul ohtlikum kui rahvamass Bolotnajal. Stalin kusjuures sai sellest väga hästi aru, et vägivalla monopol peab olema raudselt ühes käes.

Kas Nemtsovi mõrv võib tekitada vaikselt doominoefekti Kremli jaoks?

Võib, miks mitte. Ükskõik, kuidas Putin Nemtsovi ka ei suhtunud, siis vaevalt et teda rõõmustas fakt, et ta lasti maha mõnesaja meetri kaugusel Kremlist. Kogu see olukord näitab, kes on peremees praegu Venemaal. Peremees on Kadõrov, mitte Putin. Oma töö tõttu ma pean suhtlema paljude inimestega eri jõuametkondadest, ka FSBst, siseministeeriumist, ja ma võin kinnitada, et paljud inimesed on äärmiselt rahulolematud toimuvaga.

Millised on teie jaoks tänaseks kolm kõige olulisemat järeldust Nemtsovi mõrva kohta?

Kõige olulisem järeldus on üks – kui piirdutakse ainult täideviijate väljaselgitamise ja kohtu ette viimisega, siis ma ennustan Putinile suuri probleeme tema enda silovikkide poolt. Praegu on selline huvitav olukord, et see, mida meie nõuame, et selgitataks välja organisaatorid ja tellija, on paradoksaalsel kombel režiimile kasuks.

See on selge, et jälgisid nad Nemtsovi juba oktoobrist, nii et kogu see Charlie Hebdo jutt on jama. (Ramzan Kadõrov on rääkinud, et Dadaev võis Nemtsovi tappa, kuna oli nördinud tema sõnadest islamiusuliste pihta peale veresauna Pariisis Charlie Hebdo toimetuses jaanuari algul – J.P.) Muide, Nemtsov armastas palju jala käia ning metrooga sõita, mis üldse ei meeldinud neile tšetšeenidele, kes teda jälitasid. Nad sõidavad ju ainult autodega. Nad väga tigetsesid selle asjaolu üle, metroosse nad üldse ei laskunud.

Siiamaani üritab osa pressist Venemaal tõestada Ukraina jälge. Ma ei välista, et sellise versiooni levitamisest on huvitatud need, kes reaalselt mõrva taga seisavad. Aga see on väga tugev jõud, kel on sisuliselt piiramatud rahalised võimalused ning administratiivne ressurss vähemalt ühes Venemaa piirkonnas ja ilmselt ka kogu Venemaal.

Millised on teie jaoks endiselt suuremad saladused selles mõrvas?

Sellest, mida ma saan rääkida… no minu jaoks on endiselt saladus selle tänavakoristusauto roll siiski. Minu andmetel on uurimine seisukohal, et ta oli seal juhuslikult. Minu arust on see üsna kummaline kokkusattumus, et ta täpselt sel hetkel samas kohas oli.

Teine asi on muidugi mõrva koht – kas ta tapeti seal juhuslikult, kuna mõrvari meelest oli sobiv hetk, või siis ikkagi spetsiaalselt paarsada meetrit Kremlist. Näiteks, miks ei oodatud, kuni Nemtsov oleks astunud oma kodumaja hoovi. See hoov on muide kohe selle hoovi naaber, kus peksti poolsurnuks Oleg Kašin (ajakirjanik – toim).

Kolmandaks, miks oli tänav sel hetkel nii tühi? Kas see oli juhus või ikkagi Vene eriteenistustel oli mingi… Üldse see Vene eriteenistuste võimalik roll selles tapmises, ei ole mulle veel lõplikult selge.

Miks väidetavad mõrvarid oma tõendeid täis auto nii hooletult keset Moskvat laokile jätsid?

Teate milles on asi – nad ei uskunud, et neid kinni võetakse. Ilmselt nad arvasid, ja mitte alusetult, et neid kaetakse, ja seda kõige kõrgemal tasemel.

Kui näiteks Dadaev (otseselt tapmises süüdistatav-J.P.) kinni võeti, siis ma arvan, et ta hakkas puhtalt ootamatusest andma ülestunnistusi. Tema esimesed ütlused olid piisavalt üksikasjalikud. Ta rääkis videokaamera ees asju, mida isegi uurimine veel ei teadnud. See, et ta pärast loobus oma tunnistustest, siis see on nii tavaline Venemaal palgamõrvade puhul. Nad teevad seda kõik varem või hiljem.

Foto: Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Foto: Jaanus Piirsalu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles