Burundi sõjaväe kindral Godefroid Niyombare teatas kolmapäeval president Pierre Nukurunziza võimult kukutamisest, riigipea ise kuulutas riigipöörde läbikukkunuks.
Burundi kõrge kindral teatas presidendi kukutamisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nurunziza kukutamise teade tehti kolmapäeval pärast kolm nädalat kestnud rahutusi.
Mõjuvõimas endine luurejuht Niyombare teatas riigipöördekatsest mõni tund pärast seda, kui president oli sõitnud naaberriiki Tansaaniasse piirkonna liidritega kriisi lõpetamiseks läbirääkimisi pidama. Kõnelused algasid kolmapäeval.
«President Pierre Nkurunziza kõrvaldati ametist, valitsus saadeti laiali,» ütles kindral Niyombare raadios. «Kõigil inimestel palutakse austada teiste elu ja vara.»
President teatas omalt poolt Twitteri vahendusel, et «olukord on kontrolli all, Burundis pole mingit riigipööret» ja võimu haaramine on «läbi kukkunud».
Niyombare on Burundis väga lugupeetud isik, kes vallandati luurejuhi ametist veebruaris.
Kindral kinnitas eraraadiojaamale, et tema eesmärgiks on demokraatlik protsess ja ta on valmis koostööks valimiste läbiviimise nimel.
Ta lubas moodustada ajutise organi «rahvusliku üksmeele taastamise komitee», mille ülesandeks oleks «muu hulgas rahvusliku ühtsuse taastamine ning valimisprotsessi jätkamine rahulikus ja õiglases keskkonnas».
Tansaanias viieliikmelise Ida-Aafrika ühenduse (East African Community - EAC) liidritega kohtuva Nkurunziza reaktsioon riigipöördeteatele ei ole avalikkuseni jõudnud. EAC-sse kuuluvad Keenia, Rwanda, Tansaania, Uganda ja Burundi.
Burundis puhkesid 26. aprillil rahutused pärast valitseva erakonna Demokraatia Kaitse Rahvusnõukogu - Demokraatia Kaitse Jõud (CNDD-FDD) otsust esitada endine hutude liider Nkurunziza oma kandidaadiks 26. juunil toimuvatel valimistel. Rahutustes on surma saanud üle 20 inimese.
Nkurunziza on olnud võimul kaks ametiaega alates 2005. aastast ning opositsiooni ja inimõiguslaste hinnangul on tema katse võimule jääda vastuolus põhiseadusega.