Eesti, Läti ja Leedu kaitsejõudude juhtide ühine kiri, milles nad taotlevad brigaadi suuruse NATO üksuse alalist paigutamist Balti riikidesse, pole NATOni jõudnud, kinnitas alliansi peasekretäri Jens Stoltenberg täna.
NATO peasekretär: ma pole Balti palvekirja veel näinud
14. mai 2015, 18:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma tean, et on olemas kiri, mis mulle, SACEURile (NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja kindral Philip Breedlove´ile - toim) või vähemasti NATO-le saadetakse. Kui me kirja saame, siis me loomulikult loeme seda tähelepanelikult ja hindame selles sisalduvaid erinevaid ettepanekuid. Kuid praegu on natuke vara detailset kommenteerida kirja, mida ma pole näinud,» vastas Stoltenberg täna Türgis Antalyas antud pressikonverentsil küsimusele, kas taolise soovi täitmine on realistlik.
«Me peame olema valmis alati täitma oma peamist kohustust – kaitsta kõiki liitlasi kõikide ohtude eest,» lisas Stoltenberg. «Meie peamine fookus praegu on juba varem vastu võetud otsuste täitmine,» lisas Stoltenberg 2014. aasta Walesi tippkohtumisel kokkulepitule viidates, märkides, et alliansi kohalolu Balti regioonis on juba märgatavalt suurendatud.
Eesti, Läti ja Leedu paluvad NATO juhtkonnal paigutada Balti riikidesse alaliselt sõjaväebrigaad, teatas täna Leedu relvajõudude pressiesindaja Mindaugas Neimontas, lisades, et kolme Balti riigi kaitsejõudude ülemate ühine kiri saadetakse kindral Breedlove'ile. «Me taotleme brigaadisuurust üksust, et igas Balti riigis oleks kogu aeg üks pataljon,» selgitas Neimontas uudisteagentuuri BNS vahendusel.
Eesti kaitseväe peastaabi kinnitusel valmistatakse koos Läti ja Leeduga ette taotlust täiendavate NATO väeüksuste paigutamiseks Balti riikidesse ning see esitatakse NATO käsuliini pidi.