Venemaa ei liitu ÜRO rahvusvahelise relvakaubanduslepinguga (ATT), mille eesmärk on reguleerida riikidevahelist tavarelvade eksporti, importi ja transiiti.
Venemaa ei liitu rahvusvahelise relvakaubanduslepinguga
17. mai 2015, 14:52
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me otsustasime mitte liituda. Me kaalusime kõiki plusse ja miinuseid ning otsustasime, et see pole meile kohustuslik,» ütles Venemaa välisministeeriumi relvastuse leviku tõkestamise ja relvastuskontrolli osakonna juht Mihhail Uljanov.
Uljanov nimetas lepingut liiga nõrgaks ning märkis, et see seab sellega liitunutele teatud takistusi, täpsustamata, milles need seisnevad. «Meie suhtumine sellesse lepingusse pole negatiivne, kuid me ei näe mõtet, sellega liituda,» lisas Uljanov, kelle sõnul on lääneriigid ja Venemaa juba kehtestanud piirangud relvaekspordile ning lepe pole efektiivne arenguriikide jaoks.
Mullu detsembris jõustunud ATTga keelustatakse tavarelvade, laskemoona ja relvaosade tarned, kui sellega rikutakse ÜRO relvaembargosid või muid asjakohaseid siduvaid rahvusvahelisi kohustusi või kui nende relvadega võidakse panna toime inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid.
Tarneotsuste tegemisel peavad sellega seni liitunud 130 riiki, kellest lepingu on praeguseks ratifitseerinud 67, arvesse võtma nende vedude mõju rahule ja julgeolekule. Samuti peavad riigid arvestama, et relvi ei kasutataks rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste tõsisteks rikkumisteks ja rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevusele ning terrorismile kaasa aitamiseks. Arvesse tuleb võtta ka relvade illegaalsele turule liikumise ohtu.
Lisaks Venemaale pole lepingut näiteks sõlminud ka teine ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige Hiina.