Gruusia president hoiatas Vene agressiooni eest postsovetlikus ruumis

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõdurid Vene lipuga.
Sõdurid Vene lipuga. Foto: SCANPIX

Gruusia president Giorgi Margvelašvili hoiatas täna, et Venemaa on valmis kasutama sõjalist jõudu ka teistesse endistesse liiduvabariikidesse tungimiseks ning kutsus läänt mitte aktsepteerima Venemaa uusi võimalikke agressioone.

Venemaa 2008. aasta sõda Gruusiaga ja Krimmi hõivamine 2014. aastal näitavad, et Moskva on valmis ära kasutama igasugust ebastabiilsust riikides, mida peab endiselt oma mõjusfääri kuuluvaiks, ütles president usutluses uudisteagentuurile AP.

«Nad on kõige kiiremad ja esimesed oma tanke sisse viima,» ütles Margvelašvili. «Seepärast võib öelda, et pool Euraasiast elab pidevas hirmus. Kui nende riigis peaks tekkima ebastabiilne keskkond, lahendab nende naaber kiiresti probleemi Kalašnikovi abil.»

Gruusia loodab pääseda tulevikus Euroopa Liitu ja NATOsse ning on Euroopa Liidu idapartnerlusprogrammi liige. Mais viibib Gruusias ühisõppustel umbes 300 USA sõjaväelast ning NATO avab sel aastal Gruusias väljaõppekeskuse.

Margvelašvili sõnul tunneb Gruusia, kes kaotas 2008. aasta sõjas separatistidele viiendiku oma territooriumist, end ikka veel Venemaa poolt sõjaliselt ohustatuna. Venemaal on väed kahes Gruusia separatistlikus piirkonnas Lõuna-Osseetias ja Abhaasias.

Nagu 2008. aastal Gruusias, kasutas Venemaa Margvelašvili sõnul eelmisel aastal ära Ukraina ebastabiilsuse, et hõivata Krimm ning õhutada relvastatud vastuhakku Ukraina venekeelses idaosas. Gruusia president hoiatas, et kui lääs Venemaa tegevust karmimalt hukka ei mõista, võib see muster korduda ka teistes Venemaaga piirnevates riikides.

«Loodame näha jõulisemat ja põhimõttekindlat sõnumit, et säärane käitumine on vastuvõetamatu ning jääb selleks ka pärast relvarahu,» ütles Margvelašvili.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles