Riiki meil pole, aga vähemasti on õlu

Peeter Raudsik
, ajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikeseloojang Taybehi kohal.
Päikeseloojang Taybehi kohal. Foto: Peeter Raudsik

Esimesed mõtted, mis haakuvad Palestiinaga, on üldiselt seotud igavese konfliktiga araablaste ja juutide vahel. Protestid, tagakiusamine ja sõda – kõik see, millest meie siin Eestis vaid loeme – on seal igapäevaelu loomulik osa. Vägivaldse ja ahistava normaalsuse kõrval on õnneks ka muud – pisargaasi kirbe maitse kõrval saab Palestiinas tunda hõrku humalat ja tammevaadis laagerdunud viinamarja.

Veidi enam kui 20 aastat tagasi teatas palestiinlane Canaan Khoury poeg Nadimile, et ta soovib hakata Läänekaldal õlut pruulima. Nadim elas perega sel ajal Bostonis ning pidas isa plaani vanusega kaasnevaks kergeks hulluseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles