Ameerika Ühendriikide ajakirjanik Eugene Robinson küsib ajalehe Washington Post veergudel: kui iraaklased ise ei soovi võidelda oma rahva ellujäämise nimel, siis miks peaksid ameeriklased neid selles abistama?
Ameerika kolumnist: milleks võidelda iraaklaste eest, kui nad ise seda teha ei taha?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Probleem kerkis teravalt esile pärast seda, kui terroriorganisatsioon Islamiriik ehk ISIS vallutas hiljuti Iraagi rahvarohkeima Anbari provintsi pealinna Ramadi.
«Kokkuvõttes ei ole tähtust sellel, kui palju vägesid president Obama saadab tagasi Iraaki või kas nende saapad puudutavad maapinda. Lihtne tõde on järgmine: kui iraaklased ei liitu selle nimel, et võidelda ühise ja rahumeelse riigi nimel, valitseb piirkonnas jätkuvalt segadus ja kaos, mis võib ohustada potentsiaalselt Ameerika huve,» ütleb Robinson.
Ta kirjutab, et plaanide kohaselt pidanuks ISIS Ameerika õhurünnakute all kokku vajuma, kuid selle asemel on organisatsioon oma positsioone hoopis tugevdanud. «Pühapäevasest võitlusest Ramadis lekkinud videote seast paistis silma üks, mis näitas Iraagi sõdureid – kiirustamas mitte lahingusse, vaid vastassuunas. See ei meenutanud taktikalist taganemist, vaid hoopis elu eest põgenemist.» Seda enam, et kõnealuseid vägesid kirjeldati varem kui Iraagi armee eliitüksusi.
Robinson kritiseerib ka USA relvatarneid Iraagile, millest suur osa on langenud tuttuutena Islamiriigi kätte. «Kui meie valik on laiendada tegevust või minna koju – siis peaksime valima viimase.»