Kreml manitseb mitte panema võrdusmärki Venemaal vastu võetud välisagentide seaduse ja soovimatute organisatsioonide seaduse vahele - need olevat täiesti erinevate organisatsioonide piiramiseks.
Kreml selgitab, milliseid organisatsioone ohtlikuks peetakse
26. mai 2015, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Need on täiesti erinevad asjad. Soovimatu organisatsioon on selline, mis kujutab endast ohtu rahvuslikule julgeolekule, Venemaa rahvuslikele huvidele. Välisagent ei ohusta tingimata rahvuslikke huve. Need on täiesti erinevad substantsid,» selgitas Venemaa presidendi pressisekretär Dmitri Peskov.
Presidendi juures tegutseva inimõiguste nõukogu juht Mihhail Fedotov avaldas usutluses ajalehele Vedomosti arvamust, et välisagentide mõiste peab jääma minevikku, sest see on pärast soovimatute organisatsioonide seaduse vastuvõtmist oma mõtte minetanud.
Vene president Vladimir Putin jõustas laupäeval seaduse, mis võimaldab Moskval keelustada tema jaoks soovimatud valitsusvälised organisatsioonid.
Uus seadus lubab keelustada välismaised kodanikuühendused, milles nähakse ohtu Venemaa kaitsevõimele või põhiseaduslikule korrale ning võtta vastutusele nendega koostööd tegevaid kohalikke aktiviste. Keelatud organisatsioonidega koostööd tegevaid Vene kodanikke võib oodata suur rahatrahv ja kuni kuueaastane vangistus.
Amnesty Internationali Vene osakonna juht Sergei Nikitin kommenteeris, et eelkõige on uus seadus löök Venemaa enda kodanikuühenduste pihta. Sellega saab oluliselt enam piirata nende tegevust niipea, kui nad pole valitsuse seisukohaga nõus.
Amnesty International'i ja teisi välismaised ühendusi puudutab enam juba varem vastu võetud niinimetatud välisagentide seadus. Viimane jõustus juba 2012. aasta novembris ja see liigitab kõik välismaalt rahalist toetust saavad ja poliitikas osalevad vabaühendused välisagentideks,. Lisaks tuleb säärastel vabaühendustel esitada võimudele aruandeid oma tegevuse ja rahandusliku seisu kohta.
Seadusest üleastujaid ähvardatakse kuni 500 000 rubla ehk umbes 10 600 euro suuruse rahatrahvi ning kuni nelja-aastase vangistusega.
Seaduse koostajate sõnul aitab see vähendada välisriikide sekkumist Vene sisepoliitikasse. President Vladimir Putin on varem süüdistanud lääneriike ja eelkõige USAd Vene vabaühenduste rahastamises sooviga niimoodi mõjutada Venemaa poliitikat.
Kriitikute sõnul on seadus aga mõeldud teisitimõtlejate vaigistamiseks. Peale inimõiguslaste on seda kritiseerinud nii Euroopa Liit kui Ameerika Ühendriigid. Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland võrdles seda aga Stalini-aegse võitlusega välisagentide vastu. Tema sõnul kasutati seda mõistet nii Nõukogude Liidus kui ka teistes autoritaarsetes riikides teisitimõtlejate vaigistamiseks.