Süüria võimude sõnul ei ole äärmusrühmitus Islamiriik veel kahjustanud iidse Palmyra varemeid, kuid ei ole teada, kui kaua see UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluv paik puutumatuna säilida võib.
Palmyra on alles, kuid kui kauaks?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
27. mai 2015, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Süüria kui ka teiste riikide ajaloolased, arheoloogid ja võimuesindajad kardavad ikkagi, et Islamiriigi võitlejad võivad üle 2000 aasta vanad hooned hävitada, edastab AP.
Islamriik vallutas möödunud nädalal Tadmuri, mille lõunaosas asub iidne Palmyra.
Selle äärmusrühmituse ideoloogia kohaselt esindavad iidsed templid ja muud hooned ebajumalaid, mille kummardamist koraan keelab.
Süüria antiigiameti töötajad suutsid paljud Palmyra kujud enne seda, kui Islamiriik ala vallutas, viia turvalisse paika.
Palmyra on oaas Süüria kõrbes, jäädes pealinnast Damascusest kirdesse. Sealne iidne linn jäi kuulsa Siiditee äärde ning oli antiikmaailmas tähtsal kohal.
Palmyra ehitistes on näha nii Kreeka-Rooma kui ka kohalikku Pärsia stiili.
Palmyra oli kunagi segu mitmest kultuurist. Palmyra kuningad pidasid võitlust sassaniidide, pärslaste, roomlaste ja veel paljude teistega.
Palmyra kuninganna Zenobia, kes oli oma alaealise poja regent, hakkas 270. aastal pKr vallutama Rooma impeeriumi idaalasid. Rooma väed vallutasid 272 pKr Palmyra ning sellest sai Rooma linn. Hiljem valitsesid seal mitmete impeeriumide nagu näiteks Bütsantsi ja Mamelukkide asevalitsejad.
Palmyras räägiti aramea keelt, kuid ka kreeka ja ladina keelt. Kui araablased ala vallutasid, siis võeti kasutusele araabia keel.
Lisaks Kreeka ja Rooma jumalatele kummardati seal ka Mesopotaamia ja Araabia jumalaid. Hiljem koos kristluse saabumisega ka kristlikku ainujumalat ning lõpuks islami Allahi ja prohvet Muhamedi.
Palmyra langes 15. sajandil araablaste kätte ning paik kaotas tähtsuse. Kuni 1918. aastani kuulus ala Ottomanide impeeriumile, siis aga Süüria kuningriigile, millele järgnes Prantsuse valitsusrežiim.
Prantsuse võimud viisid Palmyra varemete juures elanud 1929. aastal uude linna Tadmuri. Alates 1932. aastast tehti Palmyras väljakaevamisi.