Euroopa Komisjoni esialgne kava tooks Eestisse üle tuhande põgeniku

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paadipõgenikud
Paadipõgenikud Foto: SCANPIX

Euroopa Komisjon esitleb täna kava, kuidas jaotada Euroopa Liidu riikide vahel kümned tuhanded põgenikud. Esialgse plaani järgi peaks Eesti vastu võtma üle tuhande põgeniku.

Komisjoni eelnõu tööversiooniga tutvunud uudisteagentuuri AP teatel näevad ettepanekud ette nii seda, kuidas jaotada ELi liikmesriikide vahel juba euroliitu jõudnud 40 000 asüülitaotlejat kui ka seda, kuidas asustada ELi riikidesse 20 000 asüülitaotlejat, kes pole ELi jõudnud, kuid kes vajavad rahvusvahelist kaitset.

Dokumendi järgi jaotataks juba ELi, peamiselt Itaaliasse ja Kreekasse jõudnud 40 000 peamiselt Süüria ja Eritrea päritolu asüülitaotlejat järgmise kahe aasta jooksul 23 Euroopa Liidu riigi vahel.

Uudisteagentuuri teatel ei asustataks neid ümber Ühendkuningriiki, Taani ja Iirimaale, millel on ELi lepingute järgi eristaatus. BBC teatel on Ühendkuningriik siiski nende riikide nimekirjas, kes peaksid asüülitaotlejaid vastu võtma. Ülejäänud kaks ELi liikmesriiki, mis eelnõu järgi asüülitaotlejaid vastu ei võta, ongi Kreeka ja Itaalia.

Dokumendi järgi saaks asüülitaotlejaid vastu võttev riik iga pagulase eest ELilt 6000 eurot abiraha.

Dokumendi järgi saaks asüülitaotlejaid vastu võttev riik iga pagulase eest ELilt 6000 eurot abiraha. Eelnõu kavandi järgi peaks järgneva kahe aasta jooksul kõige rohkem juba ELi jõudnud põgenikke vastu võtma Saksamaa – 8763 inimest. Prantsusmaa peaks vastu võtma 6752, Hispaania 4288 põgenikku. ERRi andmetel peaks Eesti selle dokumendi järgi vastu võtma umbes 700 põgenikku.

20 000 inimest, kes tuleks dokumendi järgi kolmandatest riikidest ümber asustada, jaotataks aga kõigi 28 ELi liikmesriigi vahel järgneva kahe aasta jooksul. Eestisse toodaks kvoodisüsteemi alusel 326 abivajajat.

Euroopa Komisjoni ettepanekud peavad jõustumiseks heaks kiitma ka ELi liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Liikmesriike esindavas Euroopa Nõukogus on seejuures vajalik kvalifitseeritud häälteenamus, mis tähendab nõuet saavutada vähemalt 55 protsendi liikmete häälteenamus. See tähendab, et ettepanekute poolt peab olema 28st ELi liikmesriigist vähemalt 15. Aga on veel üks lisatingimus – poolt olevad riigid peavad esindama vähemalt 65 protsenti liikmesriikide elanikkonnast.

Mis vahe on ümberasustamisel ja ümberpaigutamisel?

Ümberasustamine tähendab, et liikmesriikide vahel jaotatakse 20 000 pagulast väljastpoolt Euroopa Liitu. Eesti osa on 1,63 protsenti ehk 326 pagulast.

Ümberpaigutamine puudutab Euroopa Liidu riikidesse jõudvaid varjupaigataotlejaid, Euroopa Komisjoni esialgse kava järgi 40 000 inimest. Eesti osa on 1,76 protsenti ehk umbes 700 pagulast.

Kes on pagulane ja mis on asüülitaotlus?

Pagulane on rahvusvahelise õiguse järgi inimene, kes põhjendatult kardab oma kodumaal tagakiusamist ja kelle enda riik ei taha või ei saa teda kaitsta. Eestisse saabuvate pagulaste vastamine neile tingimustele tehakse ümberasustamise korral kindlaks juba enne nende siia saatmist, ümberpaigutamise korral nende Eestisse jõudes.

Eestisse saabudes peavad Euroopa Liidu siseselt ümberpaigutatud varjupaigataotlejad esitama siin asüülitaotluse, sest Eesti seadused ei luba mujal Euroopa Liidu liikmesriikides rahvusvahelist kaitset saanutel siin töötada. Töötada ei või pagulane Eestis ka sel ajal, kui tema taotlust alles menetletakse. Esimest korda saab varjupaigataotleja õiguse Eestis töötamise luba nõuda alles siis, kui tema esmasest asüülipalumisest on möödas kuus kuud. Välismaalane, kellele on antud Eestis varjupaik, saab tähtajalise elamisloa kehtivusega kuni kolm aastat ning tohib Eestis töötada.

Allikad: Siseministeerium, PM, Eero Janson (MTÜ Eesti Pagulasabi)

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles