Venemaa president Vladimir Putin kuulutas välja seaduse, mis muudab sõjaväelaste surmapõhjused rangelt salastatuks mitte ainult konflikti-, vaid ka rahuajaks.
Vene sõdurite surmad on nüüdsest riigisaladus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigisaladuste nimekirja lisandub nüüd ka info, mis puudutab rahuaja erioperatsioonides hukkunuid – varasemalt kuulusid sinna vaid sõjaaja ohvrid. Presidendi kõneisik Dmitri Peskov ütles ajakirjanikele, et seadusemuudatus ei ole kuidagi seotud olukorraga Ukrainas.
Inimõiguslase Valentina Melnikova sõnul on lihtsalt tegu katsega seadustada juba Nõukogude ajast pärinevat praktikat, mille kohaselt hoitakse kõik sõjaohvrid saladuses. «Ma ei tea, millega seoses uus määrus vastu võeti, aga bolševikud ja Vene võimud ei avalikustanud kunagi langenute numbreid, välja arvatud pärast Lõuna-Osseetiat,» ütles naine 2008 aasta Gruusia konfliktile viidates.
Presidendi inimõiguste nõukogu liikme Sergei Krivenko hinnangul võib uut seadust kasutada selleks, et ähvardada ajakirjanikke ja uurijaid, kes tegelevad vene sõdurite surmadega Ida-Ukrainas. «Kui me elaksime riigis, mida valitsevad seadused, siis see puudutaks ainult ametnikke,» kommenteeris mees. «Aga võttes arvesse meie praegust olukorda… peaaegu iga kodanikku saab info paljastamise eest karistada – kui võimud otsustavad, et see haavab riiklikke huve.»
Mai alguses tabasid Ukraina väed riigi idaosas kaks sõdurit, kes tunnistasid hiljem, et kuuluvad Vene erivägede koosseisu. Kremlit kritiseeriva organisatsiooni Avatud Venemaa andmeil on piirkonnas võideldes saanud surma vähemalt 276 Vene teenistuslast. Juhtumeid uurivate ajakirjanike sõnul kardavad omaksed ja sugulased teemal rääkida, kuna on alla kirjutanud vaikimisvandele.