Kanada kaalub väga tõsiselt sõdurite lähetamist, kui NATO otsustab paigutada armeebrigaadi ühte Balti riiki, kirjutas ajaleht National Post neljapäeval kaitseminister Jason Kenneyle viidates.
Kanada kaalub osalemist NATO võimalikus Balti riikide baasis
29. mai 2015, 08:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me kindlasti kaalume taotlusi, mis meile tulevad,» ütles Kenney sel nädalal Ottawas antud telefoniintervjuus, lisades, et see küsimus tõuseb päevakorda ilmselt NATO kaitseministrite järgmisel kohtumisel 24. juunil Brüsselis.
«Oleme ainus NATO liige, millel ei ole alalist sõjalist kohalolekut Euroopas. Arvame, et meil on mängida roll sellise iseloomuga perioodilistes lähetustes,» sõnas Kanada kaitseminister.
Eesti, Läti ja Leedu, mis ühinesid NATO-ga 2004. aastal, on palunud alliansilt püsivat kohalolu, põhjendades seda vajadusega kindlustada oma julgeolekut.
Kui NATO idee heaks kiidab, palub ta oma liikmetel ilmselt saata pataljoni suuruse üksuse - 600-1000 sõjaväelast - rotatsiooni korras vahetuvale pooleaastasele missioonile.
Kanadal on olnud alates eelmise aasta suvest Ida-Euroopas lühikestel missioonidel mitusada jalaväelast. Augustis peaks jõudma Ukrainasse kuni 200 Kanada sõjalist nõustajat, kes jäävad sinna vähemalt kaheks aastaks.
Mullu kevadel osales Kanada kuue CF-18 hävituslennukiga NATO õhuturbemissioonil.
Kanada õhujõud on valmis saatma lennukid uuele lähetusele, kuid praegu ühtegi konkreetset plaani ei ole, ütles Kenney.