Euroopa Komisjon avalikustas ELi liikmesriikidele tehtava ettepaneku võtta kahe aasta jooksul vastu 40 000 pagulast, kes on pärit Süüriast ja Eritreast ning asuvad praegu Itaalias ja Kreekas. Süürias juba viiendat aastat kestev verine kodusõda on praeguseks osa süngest igapäevast, ent oluliselt vähem ületab uudiskünnist Eritrea.
Eritrea on maailma üks noorimaid riike, mis pole oma potentsiaali realiseerida suutnud. 1991. aasta mais lõppes 30 aastat kestnud iseseisvussõda Venemaa toel tegutsenud Etioopiaga ning 1993. aastal hääletati ÜRO jälgimise all toimunud referendumil ülekaalukalt iseseisvuse poolt. Võimule tulnud vabadusvõitlejatele pandi suuri lootusi. Presidendiks valiti endine vabadusvõitleja Isaias Afewerki.
Kuigi 1997 võeti vastu demokraatlik Eritrea põhiseadus, mis nägi ette mitmeparteisüsteemi, on pideva erakorralise seisukorra tõttu selle rakendamine edasi lükkunud.
Seni on ainus seaduslik erakond Rahvarinne Demokraatia ja Õigluse Eest, millele kuulub 150-kohalises rahvusassamblees 75 kohta. Valimisi ei ole Eritreas kunagi korraldatud.
1998.–2000. aastani peeti Eritrea-Etioopia sõda, milles hukkus umbes 100 000 inimest. Selle järel tekkinud reformiliikumise surus president 2001. aastal maha, kasutades ettekäändena USA terrorirünnakuid ning võitlust äärmuslusega. Mis reformaatoritest sai, ei ole teada. Sealt edasi on Eritreast saanud diktatuuririik.
Juba aastaid on Eritrea olnud ajakirjandusvabaduse tabelites isegi Põhja-Koreast halvemal positsioonil - kõige viimasel kohal kõigi 178 jälgitava riigi seast. Eritreas eksisteerib vaid kontrollitud riigimeedia.
Ametlikult tunnustamata religioonide järgimine on seal keelatud, lubatud on Eritrea õigeusk, sunniitlik islam, katoliiklus ja luterlus.
Eritrea on üks maailma militariseeritumaid riike. Kõik eritrealased vanuses 18–40 peavad läbima kohustusliku sõjaväeteenistuse, mille pikkust ei ole kindlaks määratud.
Sõjaväeparaad Eritreas:
2012. aastal loodi ka omakaitse, kuhu kuuluvad 50–75-aastased kodanikud. Nii registreerimata religiooni järgijaid kui ka sõjaväekohustuse eest hoidujaid ootab vanglakaristus. Vanglates on vähemalt 10 000 inimest, puudub õiglane kohtupidamine ja vange piinatakse.
Eritrea valitsus lõpetas 2005. aasta septembris toiduabi jagamise, teatades, et abi vastuvõtmine õõnestab toimetulekut. Majandust juhitakse riiklikult ning erasektor on peaaegu kokku kukkunud.
Eritrea on üks maailma vaesemaid riike - keskmine aastane sissetulek jääb alla 600 USA dollari.
Mullu taotles Euroopas varjupaika ligi 36 900 põgenikku Eritreast.