/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2015/06/03/4138215t1hd1e6.jpg)
Läti seimis toimus täna erakorralisel istungil presidendi valimine, kus viiendas valimisvoorus valiti uueks riigipeaks praegune kaitseminister Raimonds Vējonis.
Läti uus president selgus viiendas voorus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimese vooru tulemused:
Roheliste ja Talurahva Liidu (ZZS) kandidaat Raimonds Vējonis - 34 poolt 59 vastu
Läti Regioonide Bloki (LRA) kandidaat Martins Bondars - 7 poolt, 86 vastu
Koosmeele kandidaat Sergejs Dolgopolovs - 23 poolt, 70 vastu
Rahvuslaste Ühenduse kandidaat Eglis Levits - 24 poolt, 69 vastu
Kuus hääletussedelit olid kehtetud või rikutud ning Dainis Liepinsil ei lubatud hääletada. Teda ei lubatud saaligi, sest teda süüdistatakse maksupettuses ning uurimine alles käib.
Teise vooru tulemused:
Raimonds Vējonis - 34 poolt
Egils Levits - 5 poolt
Sergejs Dolgopolovs - 24 poolt
Mārtiņš Bondars - 7 poolt
Bondars langes teise vooru järel välja. Hääletamine jätkus kolme kandidaadi üle.
Läti meedia hinnangul olnuks Bondarsil oluliselt paremad šanšid juhul, kui presidendi valiks rahvas. Ta saavutas esikoha ka internetiküsitlusel veebilehel https://mansprezidents.lv/
Kolmanda vooru tulemused:
Raimonds Vējonis - 35
Egils Levits - 26
Sergejs Dolgopolovs - 23
Dolgopolovs langes kolmanda vooru tulemusel välja. Neljandasse vooru pääsesid Vējonis ja Levits.
Neljanda vooru tulemused:
Raimonds Vējonis - 46
Egils Levits - 26
Levits langes neljanda vooru tulemusena välja. Viiendas voorus hääletatakse üksnes Vējonise üle, kus ta peab presidendiks saamiseks koguma vähemalt 51 häält.
Viienda vooru tulemused:
Raimonds Vējonis - 55
Raimonds Vējonis valiti Läti uueks presidendiks.
Eellugu - kuidas valitakse Lätile presidenti?
Kandidaat vajab 100-liikmelises seimis presidendiks valituks ostumiseks 51 häält.
Esimeses kahes hääletusvoorus hääletavad rahvaesindajad kõigi nelja kandidaadi üle. Alates kolmandast voorust kandidaatide arv väheneb ning vähem hääli saanud kandidaadid langevad välja. Viimases voorus hääletavad saadikud ainsa järelejäänud kandidaadi üle.
Kui see kandidaat ei kogu viimases voorus 51 häält, kuulutatakse valimisvoor lõppenuks ning seimi juhatus kuulutab välja uued valimised mitte varem kui 10 ja mitte hiljem kui 15 päeva pärast esimest valimisvooru.
Uute presidendikandidaatide ülesseadmine algab viis päeva pärast viimast valimisvooru. Esimeses voorus valituks mitte osutunud kandidaate on lubatud esitada ka järgmistes voorudes.
Läti võimuliitu kuuluvad Ühtsus, Rahvuslaste Ühendus ja ZZS. Koalitsioonil on seimis 61 kohta.
Alates 2011. aasta suvest on Läti president Andris Bērziņš, kes on teatanud, et ei pürgi uuesti riigipeaks.
/nginx/o/2015/06/02/4136099t1h35c0.jpg)
/nginx/o/2014/05/15/3033428t1hc3d9.jpg)
Roheliste ja Talurahva Liit (ZZS) on esitanud presidendikandidaadiks kaitseminister Raimonds Vējonise, suurim opositsioonierakond Koosmeel Sergejs Dolgopolovsi ning opositsioonipartei Läti Regioonide Blokk (LRA) Mārtiņš Bondarsi.
/nginx/o/2015/06/02/4137035t1h6f9c.jpg)
/nginx/o/2015/06/03/4138233t1hc272.jpg)
Peaministripartei Ühtsus on avaldanud toetust Vējonisele.
Postimehega rääkinud analüütikud leidsid samuti, et esimeses voorus langeb tõenäoliselt välja Regioonide Liidu parlamendisaadik, endine korvpallur, ametnik ja ärimees Bondars. «Tal on väärt kogemus president Vaira Vīķe-Freiberga kabinetiülemana, Harvardi kraad, aga ma ei usu, et tal oleks praegu eriti lootust,» arvas Läti raadio ajakirjanik Madara Fridrihsone.
Läti võimuliitu kuuluvad Ühtsus, Rahvuslaste Ühendus ja ZZS. Koalitsioonil on seimis 61 kohta.