USA valmistab ette eelnõud Guantánamo vangilaagri sulgemiseks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Guantanamo vangla.
Guantanamo vangla. Foto: SCANPIX

USA kaitseminister Ashton Carter valmistab koostöös Valge Majaga kongressile ette eelnõud Guantánamo vangilaagri sulgemiseks, teatasid võimuesindajad.

USA president Barack Obama lubas 2009. aastal presidendiks saades, et Guantánamo suletakse aasta jooksul, kuid see plaan nurjus erinevate takistuste tõttu. Tugevalt vastu on sellele plaanile olnud ka vabariiklastest rahvaesindajad.

Ka praegu võivad vabariiklased takistuseks saada - vangla sulgemiseks peab president esitama plaani ja heaks peab selle kiitma vabariiklaste enemusega Kongress. 

Plaani poolt on aga vabariiklasest senaator John McCain.

Protest Guantanamo vangilaagri olemasolu vastu. Foto: Scanpix
Protest Guantanamo vangilaagri olemasolu vastu. Foto: Scanpix Foto: / AA / TT/ANADOLU AJANSI

Venemaa on seisukohal, et USA peaks andma Guantánamo sõjaväebaasi Kuubale tagasi.

USA hõivas Guantánamo alad 1898. aastal Hispaaniaga peetud sõja tulemusena. Washington liisib Kuubalt baasi alates 1903. aastast. Havanna on alates 1958. aastast korduvalt protestinud baasi kasutamise vastu väitega, et see on rahvusvahelise õiguse alusel ebaseaduslik.

Guantanamo Bay vanglas on olnud korraga kuni 800 vangi, ent praeguseks on sinna jäänud veel vais umbes 120 kinnipeetavat. Ülejäänud on viidud tagasi kodumaale või ümberasustatud kolmandatesse riikidesse, üks sealjuures ka Eestisse.

Uruguaisse ümberasustatud endine vang tuneeslane Abdul bin Muhammad Abbas Ouerghi abiellus eile. Foto: Scanpix
Uruguaisse ümberasustatud endine vang tuneeslane Abdul bin Muhammad Abbas Ouerghi abiellus eile. Foto: Scanpix Foto: DANTE FERNANDEZ/AFP

Tegemist on äärmiselt vastuolulise paigaga, sest paljusid isikuid peeti kinni kohtupidamiseta ning ülekuulamistel kasutas CIA julmi piinamisvõtteid.

USAs käib siiani debatt selle üle, kas terrorismis kahtlustatavate üle peaks mõistma kohut tsiviilsüsteemis või peaks neid kohtlema sõjavangidena.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles