Türgis toimuvad täna oodatavalt kõige tasavägisemad üldvalimised alates islamistlike juurtega AKP võimuletulekust kümne aasta eest, valimised on proovikiviks president Recep Tayyip Erdoğani plaanile kehtestada riigis uus põhiseadus.
Türgis algasid täna üldvalimised
7. juuni 2015, 09:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Türgi enam kui 174 000 valimisjaoskonda avati kell 08.00 ja suletakse kell 17.00 Eesti aja järgi. Parlamendivalimistel on hääleõigus enam kui 53,7 miljonil inimesel.
Valimistel võib kaalukeeleks tõusta kurditaustaga Rahvademokraatlik Partei (HDP) tõusta ja murda valitsuspartei ülemvõimu, mis peaks esmakordselt üle aastate moodustama koalitsiooni. HDP valimisüritusi ja kontoreid on rünnatud kogu kampaania jooksul, alles reedel hukkus Diyarbakiris kõmatanud plahvatustes kaks ja sai viga üle 200 inimese.
Kui valitsuspartei saab taas absoluutse enamuse, siis kavatseb erakond muuta põhiseadust ja laiendada Erdoğani volitusi, mis opositsiooni hinnangul võib riigi viia ainuvalitsemise teele.
Erdoğan sarjas päev enne parlamendivalimisi välismeediat.
Türgi president andis eile Briti ajalehele The Guardian korralduse teada oma piire ning väitis, et USA ajalehe The New York Timesi taga seisab juudipealinn.
Türgis suureneb kartus, et tema ametiajal on riigis aset leidnud väljendusvabaduste vähenemine.
Presidenti häiris Guardianis ilmunud artikkel, milles kritiseeriti tema valitsusaega, ning juhtkiri pealkirjaga «Kasvav autokraatia ohustab võtmetähtsusega riiki». Lisaks sarjas ta ka New York Timesi, milles kirjutati, et Erdoğani ametiajal on kogunenud Türgi kohale tumedad pilved.
Türgi pühapäevastel üldvalimistel võib HDP etendada tõepoolest võtmerolli.
Kui erakond ületab kümneprotsendise valimiskünnise, ei pruugi võimuerakond Õigluse ja Arengu partei (AKP) saada parlamendis piisavat enamust põhiseaduse muutmiseks. See nurjaks president Recep Tayyip Erdoğani plaani muuta parlamentaarne Türgi presidentaalseks riigiks.
Erdoğan oli Türgi peaminister aastatel 2003-2014. Seejärel sai temast riigi president.