Türgi president loodab täna rahva toel veelgi enam võimu haarata

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimisjaoskond Diyarbakiris.
Valimisjaoskond Diyarbakiris. Foto: SCANPIX

Türgi tänased parlamendivalimised otsustavad, kas president Recep Tayyip Erdoğani avaneb võimalus oma võimu veelgi tugevdada.

Valimisi varjutab vägivald, reedeses rünnakus kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) meeleavaldusele riigi kaguosas Diyarbakiris sai surma kaks ja vigastada kümned inimesed.

Iga valija saab kätte sellise sedeli, mille peal tuleb teha oma valik. Foto: Scanpix
Iga valija saab kätte sellise sedeli, mille peal tuleb teha oma valik. Foto: Scanpix Foto: OZAN KOSE/AFP

Valimistel on hääleõigus enam kui 53,7 miljonil kodanikul. Valimisjaoskonnad avati kell kaheksa hommikul ja suletakse kell 17.00 Eesti aja järgi.

Foto: OZAN KOSE/AFP

Arvamusküsitlused ennustavad taas võitu Erdoğani islamistlike juurtega Õigluse ja Arengu Parteile (AKP), kuid nende toetus võib võrreldes 2011. aasta valimiste ligi 50 protsendiga oluliselt kahaneda. Türgi majanduskasv on langenud alla kolme protsendi, töötus on viimasel ajal pidevalt kasvanud. Samuti tunnevad valijad muret presidendi üha ilmsemate autoritaarsete kalduvuste pärast.

AKP juht ja praegune peaminister Ahmet Davutoğlu. Foto: Scanpix
AKP juht ja praegune peaminister Ahmet Davutoğlu. Foto: Scanpix Foto: /AP

Pärast pikaajalise peaministri Erdoğani presidendiks valimist 2014. aastal on järsult kasvanud kohtuasjade arv, kus ajakirjanikke ja teisi üldsuse esindajaid süüdistatakse riigipea solvamises. 

Erdoğan loodab, et AKP saab parlamendis kaks kolmandikku kohtadest, mis annaks talle võimaluse suruda läbi uus põhiseadus ja muuta riigikorraldus parlamentaarsest presidentaalseks.

HDP asejuht Selahattin Demirtas. Foto: Scanpix
HDP asejuht Selahattin Demirtas. Foto: Scanpix Foto: YASIN AKGUL/AFP

Presidendi plaanid võib nurjata opositsiooniline HDP, kellele ennustatakse valimistel neljandat tulemust. Kui HDP-l õnnestub koguda üle kümne protsendi häältest, võib erakond pääseda parlamenti. Arvamusküsitlustes teist kohta hoidva ilmaliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) ja kolmandal positsioonil oleva Rahvusliku Liikumise (MHP) tugev toetus võiks sundida AKP-d esmakordselt alates 2002. aastast koguni koalitsioonivalitsusse.

 Kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei toetajad. Foto: Scanpix
 Kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei toetajad. Foto: Scanpix Foto: Lefteris Pitarakis/AP
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles