Türgi tänased parlamendivalimised otsustavad, kas president Recep Tayyip Erdoğani avaneb võimalus oma võimu veelgi tugevdada.
Türgi president loodab täna rahva toel veelgi enam võimu haarata
Valimisi varjutab vägivald, reedeses rünnakus kurdimeelse Rahvademokraatliku Partei (HDP) meeleavaldusele riigi kaguosas Diyarbakiris sai surma kaks ja vigastada kümned inimesed.
Valimistel on hääleõigus enam kui 53,7 miljonil kodanikul. Valimisjaoskonnad avati kell kaheksa hommikul ja suletakse kell 17.00 Eesti aja järgi.
Arvamusküsitlused ennustavad taas võitu Erdoğani islamistlike juurtega Õigluse ja Arengu Parteile (AKP), kuid nende toetus võib võrreldes 2011. aasta valimiste ligi 50 protsendiga oluliselt kahaneda. Türgi majanduskasv on langenud alla kolme protsendi, töötus on viimasel ajal pidevalt kasvanud. Samuti tunnevad valijad muret presidendi üha ilmsemate autoritaarsete kalduvuste pärast.
Pärast pikaajalise peaministri Erdoğani presidendiks valimist 2014. aastal on järsult kasvanud kohtuasjade arv, kus ajakirjanikke ja teisi üldsuse esindajaid süüdistatakse riigipea solvamises.
Erdoğan loodab, et AKP saab parlamendis kaks kolmandikku kohtadest, mis annaks talle võimaluse suruda läbi uus põhiseadus ja muuta riigikorraldus parlamentaarsest presidentaalseks.
Presidendi plaanid võib nurjata opositsiooniline HDP, kellele ennustatakse valimistel neljandat tulemust. Kui HDP-l õnnestub koguda üle kümne protsendi häältest, võib erakond pääseda parlamenti. Arvamusküsitlustes teist kohta hoidva ilmaliku Vabariikliku Rahvapartei (CHP) ja kolmandal positsioonil oleva Rahvusliku Liikumise (MHP) tugev toetus võiks sundida AKP-d esmakordselt alates 2002. aastast koguni koalitsioonivalitsusse.