Igor Taro Ukraina päevik: 07.06

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: mil.gov.ua

Marjinka ja Donetski ümbruses on võrdlemisi vaikne, kuigi regulaarseid tulekontakte toimub peamistes pingekolletes iga päev. Möödunud ööpäeval (laupäevast pühapäevani - toim) sai Ukraina poolel näiteks haavata kaheksa võitlejat, nii et oma lõivu nõuab see sõda ka vaibunud olekus.

Siiski on Marjinka asula Vene üksustel pinnuks silmas, millest annavad tunnistust täna (eile - toim) kolm korda asula pihta maha tulnud 120-mm miinid. Samuti oli tuleavamist granaadiheitjatest. Sarnast arsenali on kasutatud Šõrokõnes ja Zolotoje kontrollpunktis Luganski oblastis.

Muide, Marjinka oli üks neist läbipääsupunktidest, kust toimus liiklus okupeeritud ala ja vaba Ukraina vahel. Ja nagu ma varem kirjutasin, võis see äkiline olukorra teravnemine olla seotud Ukraina otsusega sulgeda igasugune transpordiliiklus okupeeritud aladega salakaubanduse tõkestamiseks.

Štšastja linn sai täna (eile - toim) samuti oma osa miinipildujatest, seal oli väiksem kaliiber - 82-mm, aga täpselt 200 meetri kaugusel OSCE vaatlusgrupist, kes tuli eelmise pommitamise jälgi fikseerima. Ütleme nii, et 200 meetrit on selline distants, et miinid pole ohtlikud, kuid väheke kõhedaks võtab ilmselt küll, kui nad äkki ootamatult lõhkevad kuskil lagedal väljal. Vaatlusgrupp loomulikult evakueerus seepeale ja miinid tulid venelaste kontrolli all olevad Vesjolaja Gora punktist, kust muidu käibki Štšastja tulistamine.

Lihtsalt kõrvale põigates - Vesjolaja Gora tähendab lõbusat mäge ja Štšastja - õnne. Sellised kõnekad kohanimed sealkandis.

Volnovahhast nõks ida poole said kolm eesliini küla, alates Granitnest tabamusi reaktiivraketisüsteemiga Grad BM-21. See on seesama paljude torudega suur veoauto, mis laseb mõnekümne sekundiga oma surmalaadungi kuni paarikümne kilomeetri kaugusele, siis on mitu hektarit korraga kaetud. Ikkagi suruvad Volnovahha peale edasi.

Mariupoli lähedal toimus huvitav intsident piirivalve kaatriga, mis põrkas meres kokku lõhkeseadeldisega. Üks inimene sai surma ja kapten on siiani leidmata. Täpsem info, millega võis tegu olla, seni puudub.

Venelased kasutavad aktiivselt mehitamata luuredroone - vaatlevad pingsalt ümbrust. Ega see midagi head ei tõota. Tundub, et nad otsivad aega ja põhjendust, miks Minski kokkulepetest lahti öelda.

Marjinka võis olla üks selline provokatsioon. Samas näitas see üllatusrünnak ka seda, et Ukraina armee muutub iga päevaga tugevamaks ja kogenumaks. Ukrainlased ei pea erinevalt venelastest oma kohalolekut salgama. Selles suhtes on neil mõneti lihtsam elada.

Mis venelasi puudutab, siis nende kohalolekumärgid paistavad hoolimata kõigest ikkagi läbi. Marjinka läbikammimisel leiti järjekordse kasaka dokumendid - tüüp oli mingi ametlik malevlane Põhja-Osseetias, omab Vene juhiluba ja siis veel mingit pseudo-armee tunnistust.

Selle Marjinka katsega võib Moskvale saada selgeks, et Minski kokkulepete formaadis pole Ukraina survestamine võimalik ja neil on tarvis korraldada midagi suurt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles