Prantsuse tuntud natsikütt Serge Klarsfeld teatas, et avastas dokumendi, millest selgub, et Vichy kollaboratsioonivalitsust juhtinud marssal Philippe Pétain isiklikult kujundas juudivastast poliitikat esialgu kavandatust karmimaks, kirjutab ajaleht Irish Times.
Klarsfeldi sõnul leidis ta 1940. aasta oktoobrist pärineva memo, mida Pétain oli oma käega parandanud. Just marssali paranduse tõttu kadusid esialgu teatud juute säästnud erandid ning pikendati nimekirja valdkondadest, kus selle rahvuse esindajad ei tohtinud töötada – näiteks õpetajatena ja kohtusüsteemis.
«Pétaini kaitsjate põhiargument oli see, et ta kaitses Prantsuse juute. See argument on nüüd langenud,» märkis Klarsfeld. Natsiküti sõnul jõudis see dokument avalikkuse ette pärast seda, kui anonüümne isik selle Pariisi Holokaustimemoriaalile annetas.
Pétaini antisemitismist kirjutavad ajaloolased viitavad sageli Vichy valitsuse välisministrile Paul Baudouinile. 1946. aastal ilmunud raamatus meenutas Baudouin, kuidas 1940. aasta 1. oktoobril veetis nende valitsus kaks tundi iisraellaste staatust vaagides.
«Marssal oli kõige karmim. Ta nõudis, et justiitssüsteemis ega hariduses poleks ühtki juuti,» rääkis Klarsfeld. «Baudouini tunnistus oli väga selge, aga selles võis kahelda. Nüüd on meil kindel tõend, et juutide staatus oli marssal Pétaini isiklik tahe.»
Hoolimata Vichy valitsuse osalusest juutide koonduslaagritesse saatmisel, püsis prantslaste teadvuses kümnendeid kuvand neist kui vastupanuliikumise rahvusest,
Esimene kõrge Prantsuse ametnik, kes tunnistas juutide kallal toime pandud kuritegusid, oli 1995. aasta juulis toonane president Jacques Chirac. Ta vabandas ajaloo pimedate tundide pärast ja avaldas kahetsust kriminaalse hullumeelsuse pärast, millega Prantsuse riik okupatsioonijõude aitas.
Mullu tunnistas Prantsusmaa riiginõukogu ametlikult prantslaste vastutust aastatel 1942-1944 natside surmalaagritesse läkitatud 76 000 juudi saatuse pärast.
Esimese maailmasõja kangelasest Pétainist sai Natsi-Saksamaa järgi joondunud Vichy kollaboratsioonivalitsuse juht aastal 1940. 1945. aastal mõistsid prantslased ta kollaboratsiooni ja riigireetmise eest surma, kuid Charles de Gaulle asendas marssalile määratud surmanuhtluse Esimese maailmasõja teenete eest eluaegse vangistusega.
Kui Pétain 1951. aastal Île d'Yeu vanglas suri, oli ta 95 aastat vana ja seniilne.