Eilsete presidendi- ja parlamendivalimiste järel on Bosnia ja Hertsegoviina tulevik endiselt küsimärgi all. Kui horvaadid ja moslemid andsid hääle Bosnia terviklikkust pooldavatele kandidaatidele, siis serblased toetasid taas jõude, kes tahavad liitriigist eralduda.
Bosnia valimised jätsid riigi saatuse lahtiseks
1995. aastal lõppenud kodusõja järel koostatud keerulise konstitutsiooni kohaselt valisid bosniakid eile kokku viis presidenti ja 700 parlamendisaadikut, kirjutas BBC.
Kui loetud oli 90 protsenti häältest, paistis kolmikpresidentuuri moslemitele mõeldud koht minema Bakir Izetbegovicile, kodusõja aegse juhi Alija Izetbegovici pojale. Teda peetakse mõõdukamaks praegusest moslemite presidendist Haris Silajdzicist.
Izetbegovic on kutsunud moslemeid kompromissile horvaatide ja serblastega, et ületada 15 aastat pärast kodusõja lõppu endiselt sügavad etnilised lõhed.
Horvaatide presidendikoha liitriigi eesotsas hõivas ametisolev Zeljko Komsic, kes samuti toetab ühinenud ja multietnilist Bosniat.
Serblaste liidriks tagasi valitud Nebojsa Radmanovic seevastu pooldab serblaste lahkulöömist.
Kui esialgsed tulemused kinnitust leiavad, jääb Bosnia riiklik juhtkond endiselt lõhenenuks ning aastaid väldanud poliitiline patiseis Moslemi-Horvaadi Föderatsiooni ja Republika Srpska vahel jätkub. See ei lubaks riigil läbi viia hädavajalikke majandusreforme (ametlik töötus ulatub praegu 43 protsendini) ja õõnestaks Bosnia europürgimusi.
Analüütikute sõnul sõltub kõik nüüd valimiste järel moodustatavatest koalitsioonidest. Protsess võib aega võtta mitu kuud.