Euroopa parlamendi liige Sahra Wagenknecht esitas Euroopa Liidu Nõukogule päringu, milles soovib täpsemat informatsiooni eestlastest vabatahtlike tegevuse kohta Gruusias.
Eestit kritiseerinud eurosaadik uurib eestlastest vabatahtlike tegevust Gruusias
9. september 2008, 17:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaalt Euroopa Parlamenti valitud Wagenknechti kinnitusel kutsus Eesti reservohvitseride kogu vahetult pärast Gruusia otsust rünnata separatistliku Lõuna-Osseetia pealinna Tshinvalit vabatahtlikke üles osalema missioonil, mille eesmärk oli Gruusia toetamine.
Parlamendis vasakpoolsete fraktsiooni kuuluva Wagenknechti sõnul julgustati vabatahtlikke, kellest paljud olid Kaitseliidu liikmed ja reservi kuuluvad sõjaväelased, kandma missioonil sõjaväemundrit.
Wagenknechti sõnul viidi vabatahtlikud Gruusiasse valituse lennukiga, mis hiljem meedias aga ümber lükati.
Oma pöördumises Euroopa Nõukogule soovis Wagenknecht vastust viiele küsimusele.
Mida teab Euroopa Nõukogu Eesti vabatahtlike osavõtust Gruusias ja kas nõukogu on kursis, kui palju Eesti julgeolekutöötajaid või sõjaväelasi operatsioonis osales? Samuti soovib Wagenknecht teada, kas Gruusias viibib veel mõni Eesti vabatahtlik.
Teises punktis soovib Wagenknecht vastust küsimusele, kas eestlased võtsid osa ka otsesest lahingutegevusest.
Kolmandaks soovib saadik teada, kuidas nõukogu suhtub asjaolusse, et endised Eesti sõjaväe ja valitsuse esindajad kutsusid inimesi missioonil osalema. Samuti loodab ta saada vastuse, kas nõukogu arutas humanitaarmissiooni toimumist Eesti valitsuse liikmetega.
Viiendas punktis küsib Wagenknecht, kas nõukogu peab sobivaks euroliidu liikmesriigi initsiatiivi saata konfliktipiirkonda oma vabatahtlikud.
Euroopa Palamendi liige Katrin Saks nimetas olukorda «kahetsusväärseks», sest Wagenknecht ei pöördunud info saamiseks parlamendi eestlastest liikmete poole. Tema hinnangul on nõukogule esitatavad küsimused «süüdistavas vormis» ja «tuginevad ebaõigetele faktidele».
«Kahjuks on selle päringu puhul tegemist järjekordse propagandavõttega, mille eesmärgiks on kahjustada Eesti mainet,» lisas Saks, kes tegi Wagenknechtile ka ettepaneku kohtuda.
«Niiöelda Euroopa Parlamendi kommunistide fraktsiooni, kuhu kolleeg Wagenknecht kuulub, iseloomustab ka see, et nad esindasid seda vähemust, kes ei osalenud fraktsioonide koostöös Gruusia teemalise resolutsiooni koostamisel ning hääletasid lõppteksti puhul selle vastu.»
Wagenknecht on Eestit ka varem kritiseerinud, sest pidas pronksöö rahutuste korraldamises süüdistatavate protsessi politiseerituks. Samuti on ta korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et Eestis diskrimineeritakse venelasi.