Islamiriigi ideoloogiat ei saa alistada pommidega, vaid ainult islami ideoloogia korraliku tundmisega, teatas endine terrorirühmituse häälekandja.
Terroristliku rühmituse hüljanud soomlane: Islamiriiki ei saa hävitada pommidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Umbkaudu 20-aastane sünnipärane soomlane, kes kasutab pseudonüümi Abdullah, sattus meedia rambivalgusesse eelmisel nädalavahetusel, valgustades lähemalt oma otsust lõpetada Islamiriigi propaganda levitamine intervjuus ajakirjale Newsweek.
Pärast 17-aastase Lõuna-Soome õpilasena islamiusku pöördumist jutlustas ta rohkem kui aasta kümnele tuhandele järgijale Twitteri vahendusel ekstremistide propagandat. Seda kuni eelmise aastani.
Tänaseks on ta pühendunud radikaliseerumise teel olevate noorte veenmisele, et Islamiriigi teoloogia ei juhi kedagi isiklikul vaimsel teel edasi.
«Ma alustasin Islamiriigi toetamist, kuna leidsin, et see esindab islamiusu kõige puhtamat vormi. See oli minust väga rumal,» ütles Abdullah intervjuus ajakirjale Helsingin Sanomat. Intervjuu tehti Skype'i vahendusel, sest Abdullah ei nõustunud turvalisuse kaalutlustel kaamera ette tulema.
«Ma tahan aidata noori ja radikaliseeruvaid moslemeid mõista, et Islamiriik pole ainuke tee. Ma olen sellel teel käinud ja tänu Jumalale pöördusin ma sellelt tagasi,» selgitab noormees.
Helsingin Sanomat oli võimeline Abdullah'ga kontakteeruma Newsweeki ajakirjaniku vahendusel. Soome kaitsepolitsei (supo) on kinnitanud, et on USA uudistejakirja poolt intervjueeritud soomlase kaasusest teadlik.
Abdullah selgitab, et ta kasvas üles ateistlikus perekonnas ja hakkas religioonide vastu huvi tundma teismeeas. Kristluse ja judaismi loogilise edasiarendusena mõjunud islam hakkas teda tõmbama, usku pöördus ta üksinda oma toas pärast pikaajalist uurimistööd.
Paar kuud pärast islami usutunnistuse lausumist hakkas ta radikaliseeruma. Algselt puhtast huvist ajendatuna Al-Qaeda veebiajakirja Inspire lugenud vastne konvertiit sukeldus üha sügavamalt ekstremistlike gruppide allikatesse ja ammutas neist endale uusi, äärmuslikke tõdesid.
Ta meenutab, kuivõrd elavalt kajastavad sellised allikad moslemite üleilmseid kannatusi. «Kahjuks on see tõde: ekstremistlikud grupid kasutavad neid probleeme adresseerides väga tähelepanu äratavaid meetmeid. See ainult süvendas minu radikaliseerumist,» meenutab noormees.
99 protsenti sellest radikaliseerumisest leidis aset elektroonilises maailmas. Abdullah sõnul veetis ta sellel ajaperioodil igapäevaselt 8-10 tundi internetis. «Ma ei väljendanud oma seisukohti mošees, sest ma teadsin, et see tekitaks mulle probleeme,» selgitab soomlane.
Internetist sai aga mõttekaaslaste hulgas ekstreemsete ideede vahetamise meedium. Abdullah sõnul oli tegemist tõelise mulliga.
Abdullah'l oli plaanis liituda Süürias Al-Qaeda allharu Al-Nusra rindega juba 2013. aastal, kuid siis tõusis globaalsele meediaareenile uue tegijana Islamiriik. Toona võttis noorukiga ühendust ka supo ja Abdullah oli veendunud, et ta on Lähis-Itta reisimise piiranguga isikute nimekirjas.
Abdullah jätkas ka oma usulist võitlust internetitandril. Paljud ta tuttavad läksid toona Süüriasse sõdima, kuid noormees ise veel värbamisest selle ebaseaduslikkuse tõttu osa ei võtnud.
Abdullah vandus terroristidele truudust pärast nende välksõja algust Iraagis ning kalifaadi väljakuulutamist. Tema kasutaja Twitteris, @Mujaahid4Life, oli oma kõrgajal Islamiriigi Twitteri propagandistide hulgas jälgitavuse poolest teisel kohal.
Oma populaarsust põhjendab Abdullah sellega, et tal oli kontakte võitlejatega Iraagis ja Süürias ning et ta suutis kiiresti usaldusväärset ingliskeelset infot edastada.
Kahtlema hakkas nooruk oma uue patrooni tegevuses eelmise aasta lõpus, seda just teoloogilistel põhjustel. «Suurimaks probleemiks oli asjaolu, et ma ei leidnud klassikalistes islamiõiguslikes tekstides mingit toetust Islamiriigi vägivallale. Ma ei nõustunud näiteks abitööliste tapmise ja autopommide kasutamisega,» selgitab noormees oma meelemuutust.
«Islami õigus lubab sõjaolukorras tappa vaid sind ründavaid isikuid,» räägib Abdullah, kes oma sõnul on jätkuvalt konservatiivne moslem ja puhta islamiühiskonna eest võitleja.
Paljud tema ideed on tuntavalt ekstreemsed: jeziidide kogukonnaga toimuvat vägivalda ja genotsiidi ei saa tema sõnul üheselt hukka mõista.
«Sõjavangide võtmine on islamis lubatud. Aga kui miski on lubatud, ei tähenda see automaatselt seda, et seda peaks ka tehtama,» on ta veendunud.
Islamiriigi rünnakumeetmeid ei saa tema sõnul siiski õigustada, kuna need on ka moslemitele palju kahju tekitanud.
Abdullah tunnistab Islamiriigile selja pööramisest tulenevat ohtu oma julgeolekule. Tema uus Twitteri kasutaja @AlFinlandi on pühendatud Islamiriigi pooldajatega väitlemisele.
«Ma pean olema valvel iseenda ja kallite inimeste ohutuse eest,» ütleb Abdullah, kelle sõnul on ekstremismi poole kalduvate noorte inimestega internetikeskkonnas suhtlemine väga tähtis. Neid peab veenma teoloogiliste argumentidega, sest Islamiriik on religioossete ideede kontekstivälisel kasutamisel väga andekas ja noortel pole tihti võimekust äärmuslikke ja islami seisukohast ebaseaduslikke ideid ära tunda.
«Islamiriigi ideoloogiat pole võimalik pommidega hävitada. Siinkohal peame meie, peavoolu salafistid, valele vastu seisma. Meie kasutuses on samad islamiõiguslikud allikad mis Islamiriigil, kuid meie tee on teine. Islamiriigi ideede valskust on võimalik tõestada,» rõhutab Abdullah.