Pärast Marjinka ründamist poolteist nädalat tagasi on rindetempo püsinud mitme kuu keskmisest kõrgemal. Ei saa enam öelda, et tegu on vaibunud sõja või konfliktiga. Vene pool ei suuda küll hetkel kuskil edeneda, kuid seda intensiivsemalt rakendavad nad suurtükituld ukrainlaste kaitsepositsioonidele.
Eelneval ööpäeval sai Ukraina poolel surma kaheksa võitlejat. Kõik tulekontaktid olid distantsilt - suurtükituli, miinipildujate ja tankide tabamused, samuti suurekaliibriliste kuulipildujate tegevus. Väga intensiivne on olnud Donetski põhjakülg - just Avdiivka, Opõtne ja Vodjane piirkond, kus lasevad ka vastase tankid.
Samas Širokinos oli ööpäeva jooksul kaheksa intsidenti, mis on ikkagi üsna tihe. OSCE vaatlusmissioon on fikseerinud Mariupolist kirdes - see on Širokinost põhja pool - muljetavaldava koguse vastase tehnikat. 14 tanki, 60 soomukit ja pioneeritehnikat. Ütleme nii, et see võib väiksemale tugipunktile olla täitsa tõsine ja arvestatav oht.
Ukrainlased ise peavad ohtikuks ka Granitne piirkonda, kuhu on samuti koondatud kolonnide viisi tehnikat. Granitne on veel rohkem põhjas ning asub selle põhja-lõuna telje ääres, mis suundub Mariupolist algul piki Kalmiuse jõge ülesse Donetski poole. See on olnud pingeline kant juba eelmisest suvest saadik, kui Venemaa avas teise rinde Mariupoli hõivamiseks ning esimese katse luhtumisel proovis minna kõigepealt Volnovahha kaudu. Siiski ei suutnud venelased Telmanovost üle jõe edeneda, nii läheb eraldusjoon tänaseni Granitne ja Telmanovo vahel.
Kunagi oli kõne all ka Ukraina gaasitorustike paiknemine ja siis sai ka välja toodud, et igasugune vene üksuste edenemine Donetskist läände tähendaks tegelikult ka võimalust Mariupoli gaasitrassi kontrollimiseks. See on lihtsalt meenutuseks, miks ukrainlased seal Marjinka joonel nii kindlalt seisavad. Nüüd juhtus see, et venelastel õnnestus gaasitrass ikkagi rikkuda distantsilt kaudtulega. Tõenäoliselt saab see üsna kiirelt korda, kuid plaan on ikkagi selge. Blokeerida sadamalinna varustust ja logistikat kõigi võimalike vahenditega. Kasvõi gaasiühenduse katkestamisega, et terasetööstus ei saaks toimida.
Täpselt aasta tagasi luhtus ka esmakordselt Venemaa plaan see linn enda kontrolli alla saada, kui Ukraina vabatahtlikud korraldasid Mariupolis puhastusoperatsiooni. Väga pikalt ei hakka ümber jutustama, aga siis oli asi veel üsna lapsekingades. Nn Separatistidel polnud veel soomustehnikat ja seda polnud õieti ka ukrainlastest vabatahtlikel.
Mariupoli kesklinna vabastamine Venemaa poolt relvastatud ja kontrollitud ebaseaduslikest relvarühmitustest korraldati mõne metallplaatidega kindlustatud veoauto abiga, millest ühele oli kinnitatud õhutõrjekahur - suurima tulejõuga relv, mis operatsiooni läbiviijatel oli saada. Toona oli tähtis ukrainlaste otsustav ja kindel tegutsemine ja see kandis vilja. Nn separatistid jooksid laiali, nagu tarakanid ning augustis täiesti venekeelses linnas jalutades oli tunda valdavat rahulolu, et linn pääses Donetski nn rahvavabariigi saatusest.
Ukraina õhutõrje on möödunud ööpäeval võtnud maha venelaste mehitamata lennumasina kümnete kilomeetrite kaugusel rindejoonest õhutõrjekompleksi Osa abi. Venelased ilmselgelt jälgivad pidevalt, mis toimub sügaval tagalas. OSCE ligipääs okupeeritud aladele on endiselt raskendatud, nende üks viimaseid ettekandeid Gorlovkas kõneles sellest, et vaenulikult meelestatud tsiviilisikud ründasid nende autot ja rebisid lipu auto küljest lahti, misjärel vaatlejad pidid lahkuma. Seda kõike Venemaa sõjaväesindajate juuresolekul. Tõenäoliselt kasvab Venemaa rahulolematus selle organisatsiooni tegevuse suhtes, kuna vaatlemine kinnitab järjest rohkem nende ebaausaid kavatsusi ja vaenulikku tegevust Ukraina suhtes.
Popasna piirkond oli samuti kuum viimastel ööpäevadel. Traditsiooniliselt said tabamusi Krõmske küla ja Štšastja linn Luganski põhjarindel. Seda kõike ei saa nimetada laiaulatuslikuks pealetungiks, kuid sõjategevuse märgatav aktiviseerumine on toimunud ja eskaleerumine endiselt väga tõenäoline. Kaheksa hukkunut ööpäeva kohta on ikka üsna palju. Ukrainlaste ainsaks lohutuseks on praegu see, et kui nemad ei ründa ja neid rünnatakse, siis vastaspoole kaotused kasvavad väga kiiresti.
Üks Marjinka pealetungi analüüs väidab, et vene üksused kaotasid seal 150 surnult ja mitusada haavatuna, pärast seda kui Ukraina suurtükituli tuli esimesele ja teisele ešelonile täiega peale ja hakati pommitama ka varasema luureinfoga kindlaks tehtud moona- ja logistikapunkte.