Itaalia, mille rannikutele jõuab suurem osa üle Vahemere seilanud Aafrika ja Lähis-Ida põgenikest, on Euroopa lõhestanud immigrandidebatist niivõrd meeleheitel, et peaminister Matteo Renzi hoiatab: kui maailmajagu ei jõua põgenike koorma jagamisel ausa lahenduseni, annab riik uustulnukatele ajutised viisad, mis lubaks neil vabalt reisida mujale Euroopasse.
Rooma on Euroopat vallanud vaidluste üle raevus: Ida-Euroopa riigid on põgenike jaotamise kvoodiplaanile vastu, oma osalusest on loobunud ka liidu sees eritingimusi nautivad ja selleks mitte kohustatud Suurbritannia ja Taani. Prantsusmaa, Hispaania ja Portugal suhtuvad kavasse leigelt.
Peale viisade jagamise lubab Renzi, et riik lõpetab Liibüast saabuvate sadade aluste vastuvõtmise ja keelab randumise ka neil välismaistel laevadel, mille pardal on merelt päästetud pagulased.
Austria ja Ungari on juba põgenike jaoks oma piirid sulgenud, sissepääsu Itaaliast keelavad ka Prantsusmaa ja Šveits.
«Olukord ei ole üldse hea,» kirjeldas anonüümne euroliidu ametnik õhkkonda enne esmaspäevast siseministrite sessiooni.
Euroopa Komisjoni plaanide järgi jagataks üle Euroopa kokku 60 000 Eritreast ja Süüriast pärit varjupaiga otsijat. Sama suur arv põgenikke on jõudnud tänavu juba Lõuna-Itaalia kallastele – rohkem kui mullu terve aasta jooksul. Kava näeb ette neist 24 000 ümberkolimist teistesse Euroopa riikidesse. Renzi on arvu juba nimetanud «provokatsiooniks».
Kvoodiplaani suurimad toetajad on Itaalia, Saksamaa, Austria ja Rootsi. Ettepaneku läbiminemiseks peab see pälvima enamuse liikmesriikide poolehoiu. Uuemad idapoolsed liikmesriigid on seisukohal, et pagulaste vastuvõtmine peaks olema vabatahtlik. Samas ei piisa ainuüksi nende häältest, et kavale veto panna – selleks oleks vaja ka Hispaania ja Portugali toetust. Võtmeriigiks uuemate liikmesriikide seas peetakse Poolat.
Allikate sõnul võidakse Poolale pakkuda lepingut: vastutasuks põgenikega soostumise eest hoiab Lääne-Euroopa Ukraina temaatika Venemaa-vastaste sanktsioonidega ranget joont.