Venemaa president Vladimir Putin ei viidanud enam, et Soome võimalik liitumine NATOga on iseseisva riigi enda otsustada, märkis Soome välispoliitikaekspert Teija Tiilikainen.
Soome ekspert täheldas Putini tooni järsenemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome rahvusvaheliste suhete instituudi (FIIA) juht ütles Vene riigipea ja Soome presidendi Sauli Niinistö eilset kohtumist kommenteerides, et kuigi ka varem on Vene juhtkond seisnud vastu Soome liitumisele NATOga, on samas märgitud, et tegemist on Soome kui iseseisva riigi otsusega. Sel korral taolist lisamärkust Putin aga ei teinud, märkis Tiilikainen päevalehele Helsingin Sanomat.
«Jahe suhtumine Soome NATO liikmelisusesse ilmnes pigem kalgilt. See peegeldab Venemaa ja lääne suhteid. Lääs, kuid eriti NATO, on kuulutatud Venemaa vaenlaseks,» lisas Tiilikainen, kelle sõnul on Venemaa kujutamine lääneriikide ohvrina muutunud osaks Kremli taktikast.
«Hiljutistes kõnedes rahvusvahelisele publikule on ta (Vladimir Putin - toim) väga kiiresti korranud väidet, et Venemaad on väärkoheldud ja lääs on Venemaa reetnud,» ütles Tiilikainen.
Ta lisas, et kuigi Putin püüdis Moskva lähedal toimunud kohtumisel Soome riigipeaga näidata, et kahe riigi suhted on normaalsed, olid erimeelsused selgesti näha.