Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter ütles pühapäeval temaga koos Euroopas reisivatele ajakirjanikele, et USA ja NATO peavad Venemaa suhtes ajama «tugevat, kuid tasakaalukat poliitikat».
USA hinnangul tuleb Venemaaga ajada tasakaalukat poliitikat
22. juuni 2015, 08:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carteri sõnul ei saa ta olla kindel, kas Moskva minevikku suunatud agressiivne käitumine president Vladimir Putini valitsusajal muutub. Seepärast peavad liitlased valmis olema tasakaalukaks lähenemiseks, mis Venemaa puhul teatud asjades toimib ja samas ka otsusekindlaks vastuseisuks Moskva agressioonidele.
«USA vähemalt jätkab uskumist väljavaatesse, et Venemaa, võib-olla küll mitte Putini juhtimise all, kuid ehk kunagi tulevikus, naaseb edasiviivale kursile ja lõpetab minevikku vaatamise,» ütles Carter enne Berliini saabumist.
Carter kavatseb Euroopa ringreisil arutada Venemaa Ukraina-vastasele agressioonile reageerimise kõrval NATO rolli ka küsimustes nagu Iraani tuumakõnelused, võitlus sunniidi äärmusrühmitusega Islamiriik ja rahumeelne poliitiline üleminek Süürias.
Pentagoni ülem osaleb sel nädalal oma esimesel NATO kohtumisel kaitseministrina.
Ametiisikute sõnul plaanib pühapäeval Washingtonist lahkunud Ühendriikide kaitseminister julgustada NATO kaitseministreid tegema Euroopat ähvardavate ohtude tõrjumiseks tihedamat koostööd.
USA kaitseminister kavatseb arutada ka Ühendriikide raskerelvastuse eelpaigutamist NATO idapoolsetesse liikmesriikidesse.
Carteri visiit leiab aset samal ajal, kui Euroopa Liit arutab Ukraina konflikti raames Venemaale kehtestatud sanktsioonide pikendamist ja pärast Putini sõnavõttu, et sel aastal saavad Vene tuumaväed oma käsutusse üle 40 mandritevahelise ballistilise raketi, mis suudavad tema hinnangul vältida isegi kõige kõrgtehnoloogilisemaid raketikaitsesüsteeme.
NATO peasekretär Jens Stoltenberg ütles, et Venemaa plaan võtta sel aastal kasutusele 40 uut mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM) on osa Moskva ohtlikust käitumismustrist. Järgmisel nädalal Brüsselis NATO kaitseministreid võõrustav Stoltenberg kaitses ühtlasi alliansi õigust ladustada Ida-Euroopa liikmesriikidesse raskerelvi.
NATO tegevus on «proportsionaalne, kaitseotstarbeline ning täielikult kooskõlas meie rahvusvaheliste kohustustega,»lausus ta.
NATO Euroopa vägede ülem (SACEUR) kindral Phillip M. Breedlove ütles, et Venemaa kava võtta sel aastal kasutusele 40 uut mandritevahelist ballistilist raketti ei ole kohane vastutustundlikule tuumariigile.
«See ei ole viis, kuidas vastutustundlikud tuumariigid käituvad,» ütles Breedlove Putini avaldust kommenteerides.
Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmeil on Venemaal umbes 7500 tuumalõhkepead, millest ligi 1780 on paigutatud rakettidele või asuvad sõjaväebaasides.
USA-l on ligikaudu 7300 tuumalõhkepead, millest on kasutusel ligi 2080.
Ühendriikide kaitseminister alustab Euroopa ringreisi 22. juunil Berliinist, 23. juunil tuleb ta ametlikule visiidile Eestisse, kohtudes kõigi kolme Balti riigi kolleegiga.
Kaitseminister Carter kohtub Tallinnas esmalt kaitseminister Sven Mikseriga. Seejärel leiab aset ministrite lõunasöök koos Leedu kaitseminister Juozas Olekase ja Läti kaitseministeeriumi kantsleri Jānis Sārtsiga.
Samuti kohtub Carter sel päeval president Toomas Hendrik Ilvese ja peaminister Taavi Rõivasega ning külastab NATO küberkaitsekoostöö keskust.
Seejärel suundub USA kaitseminister Brüsselisse NATO kaitseministrite kohtumisele.