Šveits andis neljapäeval loa Bosnia moslemite endise komandöri Naser Orići väljaandmiseks Bosniale, mitte Serbiale, ekssõjaväelast süüdistatakse mõlemas riigi sõjakuritegudes.
Šveits kiitis heaks Bosnia moslemite ekskomandöri loovutamise Bosniale
25. juuni 2015, 22:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Šveitsi võimud vahistasid aastatel 1992-1995 Bosnia sõja ajal Srebrenica moslemite komandörina tegutsenud Orići 10. juunil Genfis.
Orići vahistamine on Bosnias kaasa toonud pahameele ning sundinud Serbia presidenti Tomislav Nikolići lükkama edasi visiidi naaberriiki. Bosnia moslemite ekskomandör vahistati kolm nädalat enne Srebrenica massimõrva 20. aastapäeva.
«Justiitsministeerium kiitis täna heaks Orići väljaandmise Bosnia ja Hertsegoviinale,» teatas Šveitsi valitsus avalduses, lisades, et tema üleandmise kuupäeva julgeoleku- ja privaatsuskaalutlustel ei avaldata.
Serbia süüdistab Orićit ja veel nelja isikut sõjakuritegude toimepanemises Sarajevo lähistel Zalazjes 1992. aasta juulis, kus tapeti üheksa serblast.
Bosnia ekskomandör oli Serbiale väljaandmise vastu, mis sundis Šveitsi võime paluma Belgradilt ametlikku väljaandmistaotlust. See laekus 22. juunil.
Sarajevo on nõudnud Orići loovutamist Bosniale, et riik saaks tema üle sõjakuritegude süüdistuspunktide alusel kohut mõista. Orić on Bosnia taotlusega nõustunud.
Kokkuleppe võimaldas Šveitsi justiitsministeeriumil anda Orić Serbia asemel lihtsustatud protseduuride alusel välja Bosniale.
Šveits õigustas Orići Bosniale loovutamise otsust Euroopa asjassepuutuva konventsiooni kriteeriumitega, mille kohaselt pandi kuriteod, millele toetuvad mõlemad väljasaatmistaotlused, toime Bosnia ja Hertsegoviinas ning asjaoluga, et Orić on Bosnia kodanik.
ÜRO Jugoslaavia sõjakuritegude tribunal (ICTY) mõistis Orići esmalt süüdi suutmatuses täita oma ametikohuseid kõrgema ohvitserina ja hoida ära serblastest vangide väärkohtlemist Srebrenicas, määrates talle kaheaastase vangistuse.
Kaks aastat hiljem mõistis sõjaroimakohtu apellatsioonikogu Orići ebapiisavate tõendite tõttu kõigis süüdistuspunktides õigeks.
Bosnia serblaste relvajõud tapsid 1995. aasta juulis Srebrenicas enam kui 8000 moslemist meest ja noorukit. Tegemist oli rängima massimõrvaga Euroopa pinnal pärast Teist maailmasõda.