EL: juuliks saab paika vabatahtlik pagulaste ümberpaigutamise skeem

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk.
Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Donald Tusk. Foto: Virginia Mayo / AP

Euroopa Liidu valitsusjuhid jõudsid ööl vastu reedet Brüsselis üksmeelele, et juulikuu jooksul pannakse paika mehhanism, kuidas jagada liikmesriikide vahel kahe aasta jooksul vabatahtlikult ning riikide võimekust arvestades 60 000 põgenikku.

«Liidrid leppisid kokku, et Kreekasse ja Itaaliasse saabunud 40 000 hädasolevat isikut paigutatakse ümber teistesse riikidesse kahe aasta jooksul. Siseministrid lepivad selles skeemis kokku juuli lõpuks,» ütles ülemkogu president Donald Tusk pärast tippkohtumise lõppu antud pressikonverentsil.

«Lisaks asustatakse ümber 20 000 (EL-ist väljaspool asuvat põgenikustaatuses – BNS) inimest. Seega kokku 60 000 kaitset vajavat isikut,» rääkis Tusk.

Ülemkogu järelduste rännet puudutav osa, mida valitsusjuhid neljapäeva õhtul ja öösel arutasid ning mis reedel kinnitatakse, koosneb kolmest peatükist. Esimene peatükk käsitleb põgenike jaotamist riikide vahel, teine tegeleb illegaalide tagasisaatmise teemaga ning kolmas põgenike lähte- ja transiitriikidega.

Meediasse lekkinud järelduste projekti kohaselt otsustab ülemkogu rajada põgenike surve alla sattunud liikmesriikide piirialadele tsoonid, kus oleks koos teiste maade spetsialistide, Frontexi ja Europoli toetusel võimalik põgenikud kiiresti identifitseerida ja registreerida ning võtta neilt sõrmejäljed. See võimaldab otsustada, kes saabunud põgenikest vajavad rahvusvahelist kaitset ja kes mitte, öeldakse järeldustes.

Valitsusjuhid teevad ka Euroopa Komisjonile ülesandeks veel juulis esitada ülevaate selliste tsoonide loomisega kaasnevatest õiguslikest, finantsilistest ja operatsioonilistest aspektidest. Samuti lubatakse sellistele riikidele viivitamatut finantstoetust põgenike esmaseks vastuvõtmiseks ja nende taotluste menetlemiseks.

Ülemkogu järeldustes pühendatakse rohkelt tähelepanu ka nende immigrantide tagasisaatmisele, kellel ei ole õigust saada Euroopa Liidus varjupaika. Kõik vahendid tuleb mobiliseerida selleks, et edendada illegaalsete immigrantide tagasivõtmist nende päritolu- ja transiitriikidesse, öeldakse ülemkogu järeldustes.

Sama rõhutas pressikonverentsil ka ülemkogu president.

«Otsides Euroopa uut konsensust rände küsimustes, on tänased otsused tagasisaatmispoliitika osas esimeseks sammuks. Immigrandid, kelle puudub legaalne õigus EL-i siseneda, tuleb tagasi saata,» teatas Tusk ööl vastu reedet. Ülemkogu eesistuja viitas Hispaania kogemustele, mis oma sammudega on suutnud peatada mõne aasta taguse immigrantide laine Kanaari saartele.

Tagasisaatmise edukaks toimimiseks oodatakse EL-i välispoliitikajuhilt Federica Mogherinilt kiirelt dialoogi alustamist illegaalide peamiste lähteriikide juhtidega ning teatatakse ka plaanist luua EL-i globaalne pakett selliste riikidega peetavate kõneluste edendamiseks. EL lubab rakendada immigrantide lähteriikide suhtes «rohkem rohkema vastu» poliitkat, pakkudes tihedamat koostööd tegevatele maadele rohkem mitmesugust abi.

Lisaks lubavad riigid täielikult ellu rakendada tagasivõtudirektiivi ning hakata kõiki tagasisaatmise otsuseid kandma Schengeni infosüsteemi, mis oleks nähtavad kõigile liikmesriikidele.

«Ma olen veendunud, et ilma immigrantide kohase registreerimiseta ei saa olema solidaarsust nende ümberpaigutamise küsimuses,» rõhutas oma esinemises ka Tusk.

EL plaanib ka välja töötada turvaliste lähteriikide ühtlustatud loendi ning lubab teha kättesaadavaks rahalised vahendid tagasisaatmispoliitika toetuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles