Hiina mõistis reedel avaldatud raportis hukka USA «kohutava inimõigusolukorra» ja ülemaailmsed jälgimisprogrammid ning taunis politseivägivalda Ühendriikides.
Hiina taunis USA inimõigusolukorda
26. juuni 2015, 11:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamiselt USA ajakirjandusele tuginevas raportis räägitakse murettekitavast relvade levikust, sagedastest vägivaldsetest kuritegudest ja politsei üleliigsest jõukasutusest.
Raporti väitel on USA luure kasutanud terrorismis kahtlustatavate «valimatut» piinamist ning rikub droonirünnakute ja ulatuslike jälgimisprogrammidega teistes riikides inimõigusi.
Hiina avaldab inimõigusraporti igal aastal järgmisel päeval pärast USA välisministeeriumi aastaülevaadet inimõigusolukorrast maailmas. Teisi riike käsitlevaid raporteid Hiina ei avalda.
Pekingi dokumendis öeldakse: «Raha on USA poliitikas otsustav tegur ja USA kodanike poliitilised õigused ei ole korralikult kaitstud.»
Raportis viidatakse Ühendriikide meedia veebikülgedele, sealhulgas New York Timesile, mida internetti tsenseeriva Hiina elanikud lugeda ei saa.
USA õigussüsteem kannatab rassilise kallutatuse all, öeldakse dokumendis ja osutatakse politseivägivallale mitme relvastamata mustanahalise kallal, mis Ühendriikides eelmisel aastal laialdased protestid vallandas.
USA-l on «tõsiseid probleeme rassilise diskrimineerimisega ja jätkub rahvusvähemuste institutsionaalne diskrimineerimine», ütleb uiguure ja tiibetlasi järjekindlalt maha suruv Peking.
Washington kritiseeris neljapäeval avaldatud inimõigusraportis «Hiina valitsuse repressioone ja sunnimeetodeid», mida rakendati 2014. aastal «rutiinselt».
Raportis tõsteti esile tsensuuri ning väljendus-, usu- ja kogunemisvabadustele seatud piiranguid eriti Tiibetis ning Xinjiangi autonoomses piirkonnas elava uiguuri vähemuse suhtes. «Kodanikel puudus võimalus oma valitsust muuta ning neil olid piiratud võimalused õigluse jalule seadmiseks võimude kuritarvituste korral.»