Vähemalt 37 inimest sai surma täna toimunud rünnakus Tuneesia kuurortlinnas Sousse´is asuvale hotellile, teatas riigi siseministeerium.
Tuneesia kuurortlinnas tapeti rünnaku käigus turiste
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks julgeolekuallikas ütles uudisteagentuurile Reuters, et vähemalt üks ründaja on tapetud ning veel ühte otsitakse. Võimud nimetasid toimunut terrorirünnakuks, kuid rohkem asjaolusid ei avalikustanud.
Kinnitamata andmetel viidi rünnak läbi kahes hotellis. Riigitelevisioon teatas ka tulistamisest rannapiirkonnas.
«Mina ja veel kuus Briti turisti peidame end endiselt oma toas asuvas duširuumis. Tulistamine algas 11:55 (Eesti aja järgi kell 13:55) ja me jooksime sisse. Siis õnnestus meil jõuda oma tuppa. Me lukustasime end duširuumi ning kuulsime sealt laske. Ma pole kunagi oma elus nii palju kartnud,» kirjeldas BBC-le sündmuspaiga läheduses viibib Laura.
Ohvrite rahvust pole esialgu avalikustatud, kuid Sousse on populaarne reisisihtkoht nii eurooplaste kui ka põhja-aafriklaste seas. Kohalik raadio andmetel on ohvird enamasti Saksa ja Briti kodanikud.
Tänavu märtsis toimus rünnak Tuneesia pealinnas Tunises asuvas Bardo muuseumis, milles sai surma üle 20 ja vigastada umbes poolsada turisti. Kaks ründajat hukkusid tulevahetuses julgeolekujõududega. Rünnaku korraldamise eest võttis vastutuse sunniitlik äärmusrühmitus Islamiriik.
Tuneesia lähiminevik on olnud turbulentne. Neli aastat tagasi, nn araabia kevade päevil kukutati kuu aega kestnud veriste rahutuste järel riiki 23 aastat valitsenud autoritaarne riigipea Zine el-Abidine Ben Ali. Võimult tõugatud president põgenes koos perega Saudi Araabiasse ning varjab seal end tänaseni talle kodumaal tagaselja mõistetud eluaegse vanglakaristuse eest.
Seejuures oli jasmiinirevolutsioon esimene kord, kui rahvas mõnes araabia riigis diktaatori kukutas. Nn araabia kevad sai alguse just sellest Põhja-Aafrika riigist, kuna rahutuste ajendiks peetakse 26-aastase puuviljamüüja Mohamed Bouazizi otsust end 2010. aasta detsembris protestiks politsei tagakiusamise vastu provintsilinna väljakul bensiiniga üle valada ja süüdata. Bouazizi muutus sümboliks ja märtriks nii Tuneesias kui teistes araabia maades miljonite noorte jaoks, kelle jaoks töötus, korruptsioon ja inimõiguste puudumine on igapäevased probleemid.
Äärmusislamism pole sellele riigile võõras. Nii on valitsus püüdnud juba aastaid purustada peamiselt Alžeeria piiri lähedal tegutsevaid islamivõitlejaid. Viimase aasta jooksul on Tuneesiast suundunud hulgaliselt võitlejaid Süüriasse ja Iraaki, et võidelda nn Islamiriigi poolel. Nende täpne arv pole aga teada.