Möödunud aastal registreeriti Soomes 713 vägistamiskahtlust. Nagu näitab politseistatistika, on ründaja ja ohver enamasti omavahel tuttavad ning selle kuritöö sooritajate puhul ei saa välja tuua mingit tüüpilist demograafilist rühma.
Soome vägistamisstatistikas domineerib koduvägivald
Näiteks Helsingis registreeriti eelmisel aastal 114 vägistamist, mis leidsid aset kas kodudes või muidu ohvrile tuttavas kohas. Avalikes kohtades toimus sama perioodi vältel samas linnas 20 vägistamist.
Sama tendentsi näeb üle Soome. Politsei teatel leiab enamus vägistamistest aset kodusel pinnal ning suurem osa ründajaist ja ohvreist on omavahel tuttavad. Juhtumeid, kus ründaja ja ohver üksteist tunnevad, on tõenäoliselt veelgi rohkem kui statistikasse jõuab, sest uuringud näitavad, et võimudelt otsib vägistamisohver abi suurema tõenäosusega juhul, kui kallaletungijaks on võõras.
Soome ohvriabi andmeil leiab kõige tavalisem vägistamine aset suhte sees. Ning sellisel juhul palub ohver ka kõige väiksema tõenäosusega korrakaitsjate sekkumist.
Tüüpilist vägistaja koondportreed koostada pole võimalik, sest ründajate vanuselised, majanduslikud ja rahvuslikud taustad on üksteisest väga erinevad.
Mullu registreeritud vägistamiskahtluste arv on pea kaks korda suurem kümne aasta tagusest. Hannu Niemi Helsingi ülikooli kriminoloogia ja õiguspoliitika instituudist oletab, et kuritegude arv kui selline tõenäoliselt tegelikult kasvanud pole. «Me ei saa selles absoluutselt kindlad olla, kuid vägistamistest teatamiste arv võib olla kasvanud tänu sellele, et varasemast sagedamini otsitakse politseilt abi,» rääkis ta.
Niemi oletas ka, et vägistamistest teatamise arv võib olla kasvanud tänu sellele, et vägistamise definitsiooni on laiendatud. Ta julgustas ohvreid abi otsima.