Euroopa Komisjoni üksikasjalik raport Kreeka euroalast lahkumise lahenduste kohta ennustas lisaks rahaliidust lahkumisele ka Schengeni tsooni ja Euroopa Liidu liikmelisuse lõppu, kirjutab Kreeka parempoolne päevaleht Kathimerini.
Leht: stsenaarium nägi ette Kreeka lahkumist euroalast ja -liidust
19. juuli 2015, 14:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komisjoni koostatud võimalike lahenduste kohaselt oleks euroalast lahkumisega kaasnenud valuutakontroll riigi piiridel ning peatselt ka Schengeni ala liikmelisuse lõpetamine.
Üks dokumendi autoritest ütles ajalehe Brüsseli korrespondendile Eleni Varvitsiotisele, et kaasatud oli 15 Kreeka varasemate programmidega seotud isikut, kes kuu aja jooksul koostasid mitmesajaleheküljelise dokumendi küsimuste ja vastustega juhuks, kui Kreeka peaks lahkuma euroalast. «Kui kõik oleks selle plaani kohaselt läinud, siis oleksime kuulnud Ateena tänavatel tankide müra,» ütles ta ajakirjanikule.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ütles 7. juulil, et Komisjon on koostanud üksikasjaliku plaani Kreeka euroalast lahkumiseks ning Kathimerini allikate kohaselt tutvustas ta tulevikustsenaariumi vahetult enne 12. juuli euroala tippkohtumise algust ka Kreeka peaministrile Alexis Tsiprasele.
Päev pärast euroala valitsusjuhtide kokkulepet uute laenuprogrammi läbirääkimiste kohta kirjutas Washington Post kahe Euroopa Liidu ametniku sõnadele tuginedes, et tippkohtumise ajal Tsiprase, Saksa kantsleri Angela Merkeli, Prantsuse presidendi François Hollande’i ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski vahel peetud vestluse käigus ähvardati Kreekat geopoliitilise isolatsiooniga, kui peaminister ei nõustu Euroopa Liidu diktaadiga.
Valitsusjuhtide tippkohtumisele eelnenud rahandusministrite kohtumisel olid Kreekale laenuprogrammi andmise poolt vaid Prantsusmaa, Itaalia ja Küpros, ütles Itaalia rahandusminister Pier Carlo Padoan pärast kohtumist Itaalia ärilehele Il Sole 24 Ore.
Kõik ülejäänud – nende hulgas Eesti – võtsid kiirelt omaks Saksamaa jäiga joone, mis nõudis Kreeka viieks aastaks euroalast lahkumist.
Punkt selle kohta jõudis mitte-konsensuslikuna ka rahandusministrite kohtumise lõppdokumenti, kuid eemaldati sealt Prantsusmaa survel enne valitsusjuhtide kokkusaamist.
13. juuli varahommikul leppis Kreeka euroala valitsusjuhtide nõudmistega, mis olid vajalikud uue laenuprogrammi läbirääkimistega alustamiseks. Vastutasuks 50-miljardise laenu eest Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM) peab Kreeka kärpima järsult pensione ja sotsiaaltoetusi, seadma sisse automaatsed eelarvekärpemeetmed, loobuma iseseisvast seadusandlusest, viima läbi rea reforme ning andma erastamisfondile üle 50 miljardi euro väärtuses Kreeka riigi varasid.
Soovitud laenu restruktureerimist Kreeka ei saanud. Lisaks EL-i laenatavale 50 miljardile eurole peab Kreeka abi jaoks pöörduma ka Rahvusvahelise Valuutafondi poole ja hakkama programmiperioodi lõpus väljastama võlakirju, samuti arvestatud Euroopa Keskpanga võlakirjaprogrammi intressidega, mille euroala rahandusministrid lubasid Kreekale tagasi maksta.