Saakašvili hoiatab Balti riike Putini eest

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Gruusia endine president Mihheil Saakašvili.
Gruusia endine president Mihheil Saakašvili. Foto: SCANPIX

Gruusia endine president Mihheil Saakašvili on veendunud, et suurim oht Ukrainale ja suurele osale Ida-Euroopast, sealhulgas Baltimaadele, on Vene president Vladimir Putin, vahendas teisipäeval ajaleht The Independent.

Presidendid olid heades suhetes, kui Saakašvili 2003. aastal roosirevolutsiooniga võimule tuli, kuid asjad muutusid kiiresti.

«Putin ei austa riikide piire,» ütles usutluses Independentile praegu Odessa kuberneri ametit pidav Saakašvili, kelle oma riik 2008. aastal Venemaaga sõdis ja kaks oma venemeelset enklaavi kaotas.

«Ma ennustasin 2008. aastal, et Ukraina on järgmine ja et siis tulevad Baltimaad,» lausus Saakašvili. Ta on seisukohal, et tema tollane prognoos näitab, et inimesed peaksid pöörama tähelepanu sellele, mis ta ütleb.

«Ei ole mingit võimalust, et nad ei lähe järgmisena Balti riikidesse. Pole mingit võimalust, et nad ei külasta taas Gruusiat või Aserbaidžaani. Putinil on kinnisidee NATO-t proovile panna - see ilmnes minu pikkadest jutuajamistest temaga,» rääkis ekspresident.

«Putin ütles kolm peamist asja. Esiteks, et ta muudab Gruusia Põhja-Küprose laadseks. Teiseks, et Ukraina pole riik, vaid territoorium. Ja kolmandaks, et Balti riigid pole kaitstavad. Ta ütles kõike seda, kuni me enam omavahel ei rääkinud,» lisas Saakašvili.

Saakašvili ütles, et ei karda isiklikke ähvardusi, kuid tema hinnangul peavad Leedu, Läti ja Eesti kiiresti oma kaitsevõimet tugevdama.

«Putin küsis, kas Leedu president (Valdas) Adamkus tõesti arvab, et kaks või kolm vanarauast NATO lennukit suudavad teda kaitsta? Kas ta tõesti arvab, et NATO hakkab Baltimaade eest võitlema?» meenutas Saakašvili oma jutuajamisi Vene presidendiga.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles