Põhja-Korea allikate sõnul on diktatuuririigi noorsoo hulgas maad võtmas uus trend: aina rohkemad neist näitavad üles isu võõrkeelte õppimiseks.
Põhjakorealased tudeerivad võõrkeeli: nii ootab parem tulevik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige tähtsam on majanduslik mõõde: arvatakse, et keelteoskus tagab parema äraelamise. «Paljud inimesed usuvad, et neil, kes tegelevad väliskaubandusega, on parem elu kui provintsitasemel parteikaadril,» kõneles veebiküljele Daily NK riigi põhjaosas Ryanggangi provintsis paiknev allikas.
Tema sõnul seostavad tavainimesed võõrkeelte oskust endiselt «head perekondadega», kelle lapsed käivad ülikoolis. «Vanemad, kes tahavad, et nende lapsed oskaksid hästi keeli ja saaksid hea töö, teevad kõik, et neid toetada. Nad müüvad sellejaoks maha isegi majapidamistarbed,» räägib põhja-korealane. Siiski olevat absoluutarvudes selliseid vähemus. «Suuremal osal elanikkonnast on vähem motivatsiooni võõrkeelte õppimiseks, sest nad ei saa seda pärismaailmas kasutada.»
Kuulduste järgi tegi riigijuht Kim Jong-un võõrkeelte õppimise neljandast eluaastast kohustuslikuks kohe pärast oma võimuleasumist aastal 2011. Sellele vaatamata on paljud riigi koorekihti kuuluvad vanemad nõus tasuma ülikoolitasemel kursuste eest. Tung spetsiaalsetele võõrkeelte tundidele olevat tihe.
Esikohal on seejuures hiina, mitte inglise keel – eriti neile õpilastele, kes elavad suurriigi piiri lähedal. Nende jaoks on oluline ka meelelahutuslik roll: hiina keelt osates saavad nad paremini aru oma naabrite edastatavast teleprogrammist. «Mõned tudengid jäävad ka suvevaheaegade ajal ülikooli, et saaksid hiina keelt õppida,» kirjeldab allikas.