Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/08/16/4386453t1h1b8f.jpg)
Putinil oli kolm eesmärki, kui Venemaa alustas agressiooni oma läänenaabri vastu, pakub välja Vene politoloog ja ajaloolane Andrei Zubov intervjuus Ukraina väljaandele Apostroof.
«Ta alustas seda kõike, et tõsta oma toetusreitingut Venemaal. See on esimene asi. Teiseks, seda tehti selleks, et hoida Ukrainat Vene orbiidis. Isegi mitte geopoliitilistel vaid rohkem pragmaatilistel põhjustel: Venemaal on vaja Ukraina relvatehaseid,» nimetab Zubov kaks esimest põhjust.
Putini kolmas ülesanne on eksperdi sõnul taastada Vene kontroll Ukraina sõjaväetööstuse üle.
«Vene sõjaväetööstus on väga oluline riigi majandusele, aga see on sõltuv Ukrainas toodetud koostisosadest. Umbes 40 kuni 60 protsenti meie relvade (mõtlen laevu, lennukeid, rakette ja nii edasi) komponentidest on tehtud Ukrainas. Ja eelkõige riigi ida ja lõuna osas. Putin saab aru, kui Ukraina läheb läände, siis Venemaa kaotab sellest. Samal ajal uued tehased Venemaal ei tooda praegu raskerelvastust. Nende tehaste töös hoidmine on saanud agressiooni tähtsaks eesmärgiks,» usub ekspert.
/nginx/o/2015/08/16/4386455t1h0e0c.jpg)
«Ei ole juhus, et okupeeritud aladelt hakati eksportima tehaseid. Teine asi on, et mitte kõiki ei saadud kätte. Peamised tööstusasutused paiknevad Harkivis, Dnipropetrovskis ja Mõkolajivis. Seetõttu on Venemaa sõja tõttu Ukrainas mitte tugevdanud, vaid hoopis poole võrra kaotanud oma militaarvõimekust, sest Venemaa ei suuda nüüd toota palju relvi,» lisab ta.
«Seega Putin püüab lahendada keerulist ülesannet: suurendada oma populaarust, hoida alles kontroll Ukraina üle ja säilitada side Ukraina ja Vene sõjaväetööstuse vahel. Lõppkokkuvõttes on ta juba kaotanud kõik.»