Aserbaidžaan vangistas kaks raskelt haiget inimõiguslast

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leyla ja Arif Yunus 2013. aasta mais Bakuu Prantsuse saatkonnas autasu vastu võtmas.
Leyla ja Arif Yunus 2013. aasta mais Bakuu Prantsuse saatkonnas autasu vastu võtmas. Foto: Aziz Karimov/AP/Scanpix

Aserbaidžaanis saadeti pikaks ajaks trellide taha inimõiguslastest abielupaar: mullu europarlamendi Sahharovi preemia nominentide seas olnud Leyla Yunusile mõisteti kaheksa ja poole aasta ning tema raskelt haigele abikaasale Arifile seitsmeaastane vangistus.

Enne otsuse teatavakstegemist ajakirjanikega rääkinud Leyla Yunus ütles, et vangisaatmine oleks surmanuhtlus nii talle kui mehele. «Ei minu ega Arifi tervis ei võimalda meil vanglas kaua elada,» sõnas ta.

27. juulil alanud kohtuprotsessi ajal suutis Arif Yunus raskustega isegi korralikult istuda ja vajas pidevat meditsiinilist abi. Kohus lükkas korduvalt tagasi kaitseadvokaatide palved lubada viimase 18 kuu jooksul kaks insulti üle elanud mees koduarsti, et ta saaks korralikku ravi.

Leyla Yunusil on paari tütre Dinara sõnul diabeet ja C-hepatiit. «Mu vanemad saadetakse täna surma – nende viimasel kohtumisel,» kirjutas tütar oma Facebooki-lehele nende kohtuotsuse teatavakstegemise päeval.

OSCE meediavabaduse esindaja Dunja Mijatovic kommenteeris seda oma Twitteri kontol sõnadega: «Aserbaidžaani võimud jõudsid Leyla ja Arif Yunusi kohtuprotsessiga uude madalpunkti.»

«Aserbaidžaan on jätkuvalt teel Nõukogude fašismi,» lausus Yunus kohtu ees. «Tänases Aserbaidžaanis seisab repressioonidega silmitsi igaüks, kes julgeb diktatuurile vastu astuda.»

Inimõiguslased mõisteti süüdi pettuses, maksudest kõrvale hoidmises ja ebaseaduslikus äritegevuses. Yunusid eitavad süüd, nende sõnul peeti nad kinni poliitilistel põhjustel.

Yunuside kohtuprotsessi üle on muret avaldanud nii USA, ELi kui mitme Euroopa riigi esindajad, samuti kõik suuremad inimõiguste eest seisvad organisatsioonid.

«Terve rida aspekte selle protsessi juures kinnistas muljet, et otsus oli poliitiliselt motiveeritud. Nende seas kohtusaali pääsemise piirangud diplomaatidele ja teistele vaatlejatele,» kommenteeris Yunuside otsust ka Suurbritannia Euroopa asjade minister David Lidington.

Inimõiguslasi, samuti sõltumatuid ajakirjanikke 13. augustil, kui otsus teatavaks tehti, kohtumajja ei lastud.

OSCE meediavabaduse esindaja Dunja Mijatovic kommenteeris seda oma Twitteri kontol sõnadega: «Aserbaidžaani võimud jõudsid Leyla ja Arif Yunusi kohtuprotsessiga uude madalpunkti.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles