Soome on kärpinud varjupaigataotlejate toetusi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süürlased Mytilene saarel, kust nad tõenäoliselt asuvad liikuma Põhja-Euroopasse.
Süürlased Mytilene saarel, kust nad tõenäoliselt asuvad liikuma Põhja-Euroopasse. Foto: AFP/SCANPIX

Seoses ootamatult suure asüülitaotlejate lainega vähendas Soome rahalist toetust, mida ta varjupaigaotsust ootavatele inimestele maksab.

2009. aastal sai tüüpiline viieliikmeline varjupaigataotlejate pere kuus pisut alla 1300 euro, mille eest nad pidid ostma toidu ja katma muud elamiskulud. Nüüd saab samasugune pere umbes kümme protsenti vähem raha ehk pisut üle 1100 euro.

«See peaks katma pere esmased kulutused – toit, riietus ja baashügieen,» rääkis Soome immigratsiooniteenistuse vastuvõtuüksuse juht Jorma Kuuluvainen.

Lisaks on asüülitaotlejatel õigus ka mõningasele arstiabile, kuid seda vaid hädatarvilike protseduuride osas.

Oma väljamaksetelt varjupaigataotlejatele jääb Soome Põhjamaade kontekstis keskmike hulka. Rootsis saab sama suur pere umbes 760, Norras 1400 a Taanis 1470 eurot kuus.

Hoolimata vähendatud toetussummast napib Soomes sellegipoolest raha, mida varjupaigataotlejatele maksta. Nüüd taotlevad immigratsiooniametnikud lisaks 19 miljonit eurot, et rahastada sellest vastuvõtukeskusi ja teenuseid nende elanikele.

Kuuluvaineni sõnul ei pruugi aga sellestki lisasummast piisata. «Kui see (asüülitaotlejate tulv, toim) jätkub praegusel tasemel kasvamist, on tõenäoline, et sellest ei piisa,» märkis ta.

Prognooside kohaselt on selle aasta lõpuks Soome tulnud 4121, Rootsi 37 033, Norrasse 6926 ja Taani 2995 asüülitaotlejat.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles