Enamus Euroopa riikidest kannatab tugeva negatiivse iibe all, suure erandina paistavad silma Skandinaavia riigid. Samal ajal tahab maailmaosasse tungida tuhandeid põgenikke.
Maailmajagu rahvastikukriisi lävel: Lõuna-Euroopa liigub vanade valitsuse poole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olin pahviks löödud,» räägib hispaanlasest ärinõustaja Alejandro Macarrón ajalehele Guardian kogemusest, kus ta uuris oma riigi kahanevaid rahvastikunäitajaid. Ta ei suutnud uskuda oma silmi. «Hispaanias on provintse, kus iga vastsündinud lapse kohta sureb kaks inimest. Ning see näitaja liigub lähemale üks kolme kohta,» ütles Macarrón.
Näitajaga 1,27 last iga emaealise naisterahva kohta on Hispaania Eurooopa riikidest üks madalaima sündivusega – euroliidu keskmine on 1,55. Alates 2012 aastast on Hispaania elanikkond kahanenud: lisaks madalale iibele lisanduvad ka sajand tuhanded majandusraskuste eest välismaale põgenenud.
Portugalis algas rahvastiku kahanemine 2010 ja mõnede prognooside kohaselt võib praegu 10,5 miljonilisest elanikkonnast jääda aastaks 2060 ainult 6,3 miljonit inimest. «Meil on väga tõsised probleemid,»ütles riigi peaminister Pedro Passos Coelho.
Sama trendi jätkavad Itaalia (aastaks 2050 on rohkem kui 65 aasta vanuseid 18,8% rahvastikust) ja Saksamaa (madalaim sündivuse näitaja maailmas: 8,2 sündi 1000 elaniku kohta).
Macarróni nörritab keskvalitsuse passiivsus olukorraga tegelemisel. «Enamus inimesi arvab, et see on probleem umbes 50 aasta pärast, kuid juba me näeme muresid,» lausus mees. «Kui praegused numbrid peavad paika, on järgmine hispaanlaste põlvkond 40% väikesearvulisem kui eelkäijate oma.»
Samuti ei mõista ta poliitilisi valikuid: majanduskriisi vältel tõsteti pensionikulusid rohkem kui 40%. «Liigume gerontokraatliku ühiskonna poole – meil on vanade valitsus,» lisas hispaanlane.
Ainsa Euroopa osana paistavad demograafilisele kriisile vastu panevat Skandinaavia riigid. «Oleme küll silmitsi vananeva rahvastikuga, aga probleem pole tänu suhteliselt kõrgele sündide arvule nii terav,» kommenteerib Rootsi statistikaameti esindaja Nizar Chakkour.
Ta põhjendab seda vanematele osutatava sotsiaalse tugisüsteemiga. «Üks levinud selgitus on see, et Rootsis on võimalik ühendada emadust tööeluga. Asi pole ainult vanemapuhkuses, vaid ka riigi toetatud lastehoius ja soolises võrdsuses,» selgitab Chakkour.
Sellal, kui enamus Euroopast vajab rohkem noori töötajaid oma tervishoiusüsteemi ja vanade eest hoolt kandma, võitlevad korrakaitsejõud tuhandete maailmaosasse tungida üritavate pagulastega. Rootslaste jaoks on just demograafilise olukorra parandamine peamine argument nende riiki lubamise poolt.
«Ma ei peida vaiba alla fakti, et see on hetkel üks suurimaid väljakutseid,» kõneles juunikuisel Brüsseli tippkohtumisel Rootsit tabanud varjupaigataotluste tulva koha peaminister Stefan Löfven. «Aga samuti on see väärtus. Peame tõdema, et kui me sellega praegu ei tegele, seisame paari aasta pärast vastamisi hiiglasliku probleemiga,» lisas riigijuht.