Prantsuse ajalehe Le Monde'i korrespondent Benoît Vitkine avaldas täna põhjaliku loo Eston Kohvrist, mis siinkohal tõlgituna ja refereerituna ära tuuakse.
Prantsuse leht: Eston Kohvri afäär kui Putini hübriidsõja osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti politseis on Eston Kohvril alati karmi mehe kuvand olnud. «Seda tüüpi mees, kelle jaoks sitt ei haise, » meenutab teenekas politseinik, kes Kohvriga 1990. aastatel tänavatel patrullis ja relvastatud maffiagrupeeringutega rinda pistis. 19. augustil mõisteti Kohver Pihkva oblastikohtu poolt 15 aastaks range režiimiga kolooniasse karistust kandma. Mõned minutid varem leiti Kohver süüdi olevat spionaažis, ebaseaduslikus relvaveos ja Vene piiri rikkumises.
Eestis oli reaktsioon sellele otsusele terav. Juba aasta aega oli väike Balti riik niinimetatud Kohveri afääri rütmis. Patriootlikult kõlava eesnimega 44-aastasele nelja lapse isale oodati leebemat kohtuotsust. Eesti poliitikud mõistsid kohtuotsuse hukka, toetust avaldasid ka mitmed lääne instantsid ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, kelle sõnul ei võimaldatud süüdistatavale õiglast kohtuprotsessi. Samuti eirati tema sõnul kaitsepolitseiniku kinnipidamisel rahvusvahelisi õigusnorme.
Eston Kohvri afäär tõusis pinnale 5. septembril 2014, kui vastuluure ja salakaubanduse vastase võitlusega tegelev kaitsepolitseinik pidi kohtuma Miikse küla lähistel informaatoriga.
Hiljutise Pew Research Center'i uuringu kohaselt arvab suurem osa paljude lääneriikide kodanikkonnast( näiteks Saksamaal 58% ja Prantsusmaal 53%), et Venemaa rünnaku puhul oma NATO liikmetest naabrite vastu ei peaks allianss sekkuma.
Kell 9 hommikul võtab Kohver sisse positsiooni umbes 30 meetri kaugusel Venemaa piirist. Läheduses viibib ka kaitsepolitseinike ekipaaž, kuid neil ei õnnestu reageerida, kui suitsugranaatidega varustatud Vene üksus Kohveri kinni võtab ja Venemaa territooriumile viib. Selline on ametlik Eesti poole versioon.
Vene ametliku versiooni järgi viibis Kohver vahistamise hetkel Vene Föderatsiooni territooriumil, Le Monde'ile kättesaadva Vene kohtudokumendi alusel pidi Kohver andma 2100 eurot FSB agendile nimega Ivanov, et saada teavet kolme isiku kohta, kes tegid koostööd FSB piirivalve üksusega. Sellel hetkel mees ka arreteeriti.
Järgneva aasta jooksul võis Kohvrit rääkimas kuulda vaid ühe korra, seda siis 19. augustil, kui mees vastas, et ta on süüdimõistvast kohtuotsusest aru saanud. Vangistatud Kohvrist avaldatud fotod näitavad kergete armide ja sinikatega meest, inimõiguslase ja juristi Zoja Svetova sõnul hoidus vangistatud kaitsepolitseinik temaga kontakteerumast ning sõnas vaid lakooniliselt, et temaga on kõik korras. Kõik see tekitab kahtlusi, et vang on langenud piinamise ohvriks: inimõigusi rikkuvad tingimused on FSB kinnipidamisasutustes tavapärased.
Viimastel aastatel on muutunud tavapäraseks Moskva üllatavalt rohke teabe andmine Venemaa jaoks õnnestunult ärahoitud spionaažijuhtumite kohta. Kuid Kohvrit puudutava osas on Venemaa kidakeelne ja salatsev, näidatud on vaid esemeid, mis kinnipeetul vahistamise hetkel kaasas olid ja justkui tema süüd kinnitavad: mikrofon, väike kaamera, 5000 eurot sularahas ja Taurus püstol. Kohtuistungid olid suletud, sinna ei lastud isegi Eesti konsulit. Kohvrile määratud advokaat Jevgeni Aksjonov aga kinnitab, et süütõendeid tema kliendi kohta leiti lugematult.
Eesti versioon juhtunust toetub peamiselt protokollil, millele kirjutasid alla nii Eesti kui ka Venemaa piirivalvurid paar tundi pärast arreteerimist. Kapo pressiesindaja Harrys Puusepa sõnul puudub kaitsepolitseil terviklik versioon, mida avalikkusele esitada, vaid hoopis kaudsete tõendite kogum. Ja igaüks võib uskuda seda, mida ta ise tahab.
Millised olid Moskva motivatsioonid? Hüpoteese on mitmeid, klassikaline arvamus on rivaalitsevate julgeolekuorganisatsioonide omavaheline kemplemine. Vene pool vaatleb Eesti julgeolekuorganisatsioone kerge kibestumisega kui lääne võrdlemisi efektiivseid käsilasi. Vene ajakirjaniku ja FSB asjatundja Andrei Soldatovi sõnul toimus viimane suurem välismaiste spioonide arreteerimine aastatuhande alguses ja FSB oli langenud siseriiklikult oma tegevusetuse tõttu kriitika alla.
Teise hüpoteesi kohaselt ärritas Kohvri käimasolev juurdlus FSBd. Salakaubandus on Putini ajastul midagi, millega KGB õigusjärglane võrdlemisi tugevalt seotud on, kontrollides mitmeid halle alasid Vene väliskaubanduses.
Kolmanda hüpoteesi kohaselt, mida Eesti pool ja ka välismaa vaatlejad kõige usutavamaks peavad, on vangistatud kaitsepolitseiniku afäär osa laiemas geopoliitilisest mängust, uuest külmast sõjast Venemaa ja lääne vahel. Kohver on selle loogika järgi suures mängus etturiks, Eesti kaitsepolitsei sõnul pantvangiks.
Eesti välisministri Marina Kaljurandi sõnul on Venemaa sooviks provotseerida NATOt tervikuna.
Paljude Vene analüütikute sõnul peab Putiin hübriidsõda, mille puhul on võimalik välisriikide agentide vangistamisega näidata oma julgust ja pühendumist NATO ruumiga rinda pista. Analüütiku Fjodor Lukjanovi sõnul on Eesti ja Venemaa puhul tegemist olukorraga, kus kumbki pool teise agressiooni ette ei näe. Eestlased proovivad tema sõnul eriti innukalt selliseid vahejuhtumeid NATO vastase rünnakuna esitleda.
Kuid baltlaste hirm on põhjendatud. Hiljutise Pew Research Centeri uuringu kohaselt arvab suurem osa paljude lääneriikide kodanikkonnast( näiteks Saksamaal 58% ja Prantsusmaal 53%), et Venemaa rünnaku puhul oma NATO liikmetest naabrite vastu ei peaks allianss sekkuma.