Iidse India religiooni džainismi järgijad pöördusid riigi ülemkohtu poole: nad tahavad saada endale religioosset vabadust ja õigust soovi korral surnuks nälgida.
India usklikud tahavad kohtult õigust end surnuks näljutada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pöördumine tehti pärast seda, kui Rajasthani osariigi kohus otsustas keelata sajandeid vana santhara rituaali, nimetades seda enesetapule kaasa aitavaks. Santhara ehk surmaga silmitsi seismine kujutab endast paastu, mis võetakse tavaliselt ette oma elu lõpusirgel.
«Santhara on džaini religiooni eluline osa ja kohus ei saa selle tavadesse vahele segada,» seisab petitsioonis, mis soovib praktika ametlikku seadustamist. Tuhanded vägivallatuse teed uskuvad džainid pidasid ka protestimarssi, kandes loosungeid nagu «Enesetapp on kuritegu. Santhara on religioon.»
Džainistid usuvad, et vanemaealiste inimeste poolt sooritatav rituaal annab inimesele vabaduse taassündimise ja surmade tsüklist. Pereliikmete ja usujuhtide loaga antakse vande, millega lubatakse järk-järgult lõpetada söömine ja joomine. Pole täpselt teada, kui mitu inimest igal aastal traditsiooni tagajärjel hukkub, kuid India meedias on spekuleeritud ligi 200 usklikuga.
Umbes kuuendast sajandist enne Kristust pärineval džainismil on Indias ligi kuus miljonit järgijat. Jüngrid annavad viis vannet: vägivalla vältimine, valetamise vältimine, varastamise vältimine, kasinus ja kiindumuse puudumine maiste esemete vastu. Džainistide ülimaks eesmärgiks on hävitada endale kogunenud karma ja väljuda seeläbi taassündimise ringkäigust.