Poola kultuuriministri asetäitja Piotr Zuchowski ütles eile, et ta on 99 protsenti kindel väidetava natside kullarongi olemasolus.
Poola kultuuriministri asetäitja on 99 protsenti kindel nn kullarongi olemasolus
29. august 2015, 09:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalik meedia on juba mitu päeva keskendunud kuuldustele, et riigi edelaosas Walbrzychis on leitud natsi-Saksamaa soomusrong.
«Ma olen rohkem kui 99 protsenti kindel, et selline rong eksisteerib, kuid selle sisu ei saa praegu kindlaks teha,» ütles Zuchowski ajakirjanikele.
Zuchowski ütles, et ta nägi spetsiaalse radari pilte, mis näitasid rohkem kui saja meetri pikkust rongi mäe sees.
«Minu arusaama kohaselt ei ole keegi käinud rongi juures alates (Teisest maailma)sõjast,» ütles aseminister, keeldudes selle täpset asukohta paljastama.
Keegi, kes osales selle rongi peitmises aastakümneid tagasi, edastas info selle rongi kohta suusõnaliselt, sõnas Zuchowski, kuid ei öelnud kellele.
«See isik jagas seda infot oma surivoodil koos visandiga, kus seda leida võib,» lisas ta.
Zuchowski ütles, et kahel mehel, ühel poolakal ja ühel sakslasel, kes soovivad jääda anonüümseks, on õigus nõuda 10-protsendist leiutasu rongi laadungi väärtusest.
«Asjaolu, et see rong on soomustatud, viitab sellele, et seal võivad olla hinnalised esemed,» märkis Zuchowski. Ta hoiatas samas, et rong võib olla mineeritud.
Kuulujutud kahest natside erirongist, mis kadusid 1945. aasta kevadel, on liikvel olnud aastaid.
Walbrychi lähedal, kaasa arvatud Ksiazi lossi ümbruses, paikneb salajane maa-aluste käikude süsteem, mille natsi-Saksamaa ehitas ning kuhu väidetavalt peideti Kolmanda Reichi ajal kokku röövitud aarded.
Sileesia mägedesse kavandasid sakslased sõja lõpul terve maa-aluste linnade kompleksi. Projekt Riese (sks k «hiiglane») algatati 1943. Enne sõja lõppemist saadi valmis ligi kümme kilomeetrit maa-aluseid tunneleid. Plaani elluviimiseks pandi tööle vähemalt 13 000 juudi sunnitöölist, kellest enamik toodi sinna Auschwitzi koonduslaagrist.
Saksa arhitekt Albert Speeri märkmetes on kirjas, et tema hinnangul saadi valmis üle 15 kilomeetri tunneleid. Uurijadki tõdevad, et kuna osa tunneleid on üleujutatud ja väga raskesti ligipääsetavad, võib mäesügavustes tõepoolest leiduda veel seniteadmata paiku.