Euroopa Liidu Schengeni viisavaba tsoon on üha suurema pinge all seoses suurima põgenikevooga pärast Teist maailmasõda, kardavad ametnikud ja analüütikud.
Analüütikud: põgenikekriis paneb Schengeni ruumi proovile
2. september 2015, 12:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksamaa on võtnud vastu rohkem asüülitaotlejaid kui ükski teine ELi riik. Kantsler Angela Merkel kutsus üleeile kehtestama migrantide ümberjagamiseks blokis uusi kvoote.
«Pole mõtet üksteist avalikult tõrvata, tuleb lihtsalt tunnistada, et praegune olukord ei ole rahuldav,» ütles kantsler. «Kui me ei suuda jõuda põgenike õiglase jaotamiseni, tõusetub küsimus Schengenist. Seda me ei taha.»
Ungaris suleti eile migranditulva tõttu ajutiselt pealinna Budapesti Keleti raudteejaam, kuhu politsei lubas ainult pileti ja dokumentidega reisijaid.
«Kui Euroopa tervikuna mingeid samme ei astu, siis praegune olukord tekitab muret kogu vaba liikumise suhtes, mis on ELi tuumaks,» sõnas Pariisis töötav migratsioonispetsialist Matthieu Tardis AFP-le.
«Schengenit kahtluse alla seada oli väga riskantne tegu, kuna iga riik tegeleb selle küsimusega väga rahvuslikult pinnalt ning lähtuvalt avalikust arvamusest,» ütles Tardis.
Schengeni viisavaba ruum hõlmab 22 Euroopa Liidu riiki ning Norrat, Šveitsi, Islandi ja Liechtensteini.
Euroopa Liit on silmitsi suurima rändega pärast Teist maailmasõda, sel aastal on blokki saabunud üle 300 000 inimese, kellest paljud põgenevad sõja, tagakiusu ja vaesuse eest Lähis-Idas, Aafrikas ja Aasias.
Süvenev kriis on ELi riike enne 14. kriisikõnelusi lõhestamas, Lääne-Euroopa riigid kutsuvad täiendavatele pingutustele uute saabujate abistamisel, ELi idapoolsete riikide sõnul on neil raskusi põgeniketulvaga toimetulemisel.