Venemaalt lähtuvat võimalikku ohtu kardavad eelkõige endised idabloki riigid, nende hulgas Baltimaad, selgub Euroopa Liidu tellitud uuringust.
Venemaalt lähtuvat ohtu kardavad enam endise idabloki maad
Vastuseks küsimusele, milliste julgeolekuohtudega põrkuvad riigid praegu kõige enam, vastasid üheksa Euroopa Liidu liikmesmaad, et see oht lähtub Venemaalt. Enamus riike nimetas peamise julgeolekuohu allikana majanduskriisi.
Eesti, Läti, Leedu, Tšehhi, Poola ja Bulgaaria, aga ka Soome, Austria ja Hispaania nimetasid võimaliku julgeolekuohu allikana Venemaad, selgub küsitlusest.
Küsitluse raames intervjueeriti liikmesmaade poliitilisse-, majanduslikku- ja kultuurieliiti kuuluvaid inimesi ning analüüsiti rahvusliku julgeoleku alusdokumente.
Uuringu kokkuvõte märgib, et Balti riigid ei ole oma hoiakuid Venemaa osas üldiselt muutnud, kuid Poola süvendab koostööd Saksamaaga, kes on Venemaa strateegiline partner.
Majanduskriisi nimetas ELi 27 liikmesriigist ohtlikuks 25, vaid Belgia ja Itaalia ei karda kriisi karme tulemusi. Kümme riiki nimetasid suure ohuna migrantide tulva kolmandatest riikidest.
Massihävitusrelvade sattumist agressiivsete riikide kätte märkis ohuna 12 riiki, terrorismis näeb ohtu 10, Afganistanist ja Pakistanist lähtuvat ohtu kaheksa, kahanevaid energiaressursse mainis kümme ja kliimamuutusi 11 riiki.