Mida 6 Euroopa riiki pagulastest arvavad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
ELi liikmesriikide lipud Euroopa Parlamendi hoone ees Strasbourgis Prantsusmaal
ELi liikmesriikide lipud Euroopa Parlamendi hoone ees Strasbourgis Prantsusmaal Foto: SCANPIX

Arusaam sellest, mida pagulaskriisiga teha, erineb Euroopa riikide vahel märkimisväärselt. Nii mõneski kohas on ka käärid valitsuse ja rahva seisukoha vahel.

Vajuta lippudel, et näha:

Prantsusmaa
Saksamaa
Türgi
Hispaania
Poola
Island

Prantsusmaa

Väidetavalt oli Prantsusmaa valitsus käsikäes Saksamaa valitsusega Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri pagulaskriisi kava innukas mõjutaja.

Pühapäeval avaldatud Odoxa küsitluse kohaselt pole prantslased aga süürlaste suhtes sugugi nii abivalmis kui nende valitsus. 55 protsenti on vastu süürlastele varjupaiga taotlemise lihtsamaks muutmisele. Samas toetaks 61 protsenti vastanuist Prantsusmaa osalust Süürias korda loova sõjalise koalitsioonis. France24 ingliskeelse versiooni viimaste päevade arutelud on puretud murest selle üle, miks on prantslased nii mittelahked.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧

Saksamaa

Saksamaa liidukantsler Angela Merkel tervitas juba eile Jean-Claude Junckeri plaani pagulasi migrantidest koormatud riikides ümber asustada, kuid lisas samas, et see on alles esimene oluline samm.

«Me vajame avatud süsteemi, et jagada neid, kellel on õigus varjupaigale,» lausus Merkel pärast kohtumist teise pagulaste seas eriti menuka ELi liikmesmaa Rootsi peaministri Stefan Löfveniga. Vähemalt meediasse jõudva kohaselt on kantsleriga sama meelt ka suur hulk sakslasi, kes on saabuvatele süürlastele Baierimaale vastu ja appi tõtanud.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧

Türgi

Pärast seda, kui rahvusvahelise meediatormi põhjustas pilt surnud süüria mudilasest Türgi sandarmi kätel, on ka Ankara teravamaid avaldusi teinud.

Peaminister Ahmet Davutoğlu süüdistas tegematajätmistes ÜRO julgeolekunõukogu viit alalist liiget. «Me austame neid riike individuaalselt, kuid nemad ei maksa Süürias ja Iraagis juhtuva eest hinda. Meie Süüria naabritena maksame,» märkis ta.

Asepeaminister Cevdet Yılmaz aga lubas, et teema tõstatatakse ka novembris Antalyas peetaval G20 tippkohtumisel.

Türgi on alates kriisi puhkemisest vastu võtnud kõigist riikidest kõige suurema hulga süüria pagulasi.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧

Hispaania

Esmaspäeval tegid pagulaskriisiga seotud avalduse nii Hispaania siseminister Jorge Fernández Díaz kui ka välisminister José Manuel García-Margallo.

Siseminister kutsus üles Süüriast tulijaid tihedamalt kontrollima, välistamaks, et pagulaste laviini sisse peidavad end ka nn Islamiriigi võitlejad. Välisminister omakorda ütles, et pagulaste aitamine on eetiline ja selle mittetegemine rikuks ELi mainet.

Kevadsuvise esimese ümberpaigutamiste arutelu ajal seisis Madrid kindlalt nende riikide grupis, kes oli vastu kohustuslikele kvootidele.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧

Poola

Poola kaitseminister Tomasz Siemoniak kinnitas eile, et tema ülemusel peaminister Ewa Kopaczil on õigus, kui ütleb, et kohustuslikud pagulaskvoodid ei vii kuhugi. Arvatakse, et tuleval kuul tuleb Varssavis võimule uus valitsus, kelle seisukoht on veelgi rangem. Saksamaa meedia on oma naaberriiki selle seisukoha eest ka võtnud kõvasti nüpeldada.

Endine president Lech Wałęsa, kes on tuntud kui kiriku õpetusega kooskõla otsiv poliitik, viitas aga paavsti üleskutsele, et iga kogudus peaks pagulasi vastu võtma. Mehe sõnul oleks ta valmis varjupaika pakkuma ka oma kodus, kuid peab enne naiselt luba küsima.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧

Island

ELi mittekuuluva Islandi rahvas on maailma üllatanud sellega, et paistab pagulaste vastuvõtmise osas olevat isegi innukam kui valitsus.

Juba enne paljude kaastunnet kasvatanud pilte surnud pagulaslapsest oli rohkem kui 10 000 islandlast Facebooki vahendusel teada andnud, et on valmis võtma süürlasi oma koju. 330 000 elanikuga saareriigi sotsiaalministri Eygló Harðardóttiri esmase hinnangu kohaselt suudaks riik võõrustada sel ja tuleval aastal 50 pagulast. Terve möödunud aasta jooksul asus erinevatel põhjustel Islandile 1117 sisserändajat.


Eelmine
Järgmine
Tagasi üles ⇧
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles