Juncker: pagulaste ümberjaotamine peab olema kohustuslik

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Foto: Reuters/ScanPix

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ümber jaotama veel 120 000 Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse jõudnud varjupaigataotlejat, ütles Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker täna europarlamendi ees peetud kõnes «Olukorrast Liidus».

Junckeri kava kokkuvõte

1) ELi riigid peaksid lisaks juba mais teatavaks tehtud 40 000 pagulasele ümber jaotama veel 120 000 varjupaigataotlejat, kes on jõudnud Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse.

2) Ümberjagamismehhanism peaks olema kriisiolukorras automaatne, et tulevikus paremini ohtudele reageerida.

3) Praegu kehtivat varjupaigataotlejate läbivaatamise korda (nn Dublini konventsioon) tuleks muuta.

Hirmust Euroopas

«Euroopa Liit ei ole heas olukorras. Meil on puudu Euroopast Euroopa Liidus ja ka liidust jääb vajaka,» märkis Juncker. «Seda me peame muutma kohe ja jõu ühiselt koondama.»

Juncker juhtis tähelepanu, et Euroopasse on alates aasta algusest jõudnud ligi 500 000 inimest, peamiselt Süüriast. Kõige keerulisem on tema sõnul olukord Kreekas, Ungaris ja Itaalias.

«Praegu ei ole aeg hirmu tunda, praegu on aeg ühes koos julgelt tegutseda,» ütles president, kelle sõnul on praegu kõige olulisem humaansus ja inimväärikus.

Euroopa väärtuste kaitsmine

Endine Luksemburgi peaminister tuletas meelde, et pärast Teise maailmasõja lõppu oli Euroopas 60 miljonit pagulast. «Kas me oleme selle kõik unustanud,» küsis ta, märkides, et eurooplastena oleme kõik olnud ühel või teisel hetkel põgenikud. 

«Me peame kaitsma rahvusvaheliselt Euroopa väärtusi. Seda ei tohi unustada,» ütles Juncker, pälvides sellega rahvasaadikute aplausi. Junckeri sõnul on põgenikke küll rohkem kui eales varem, kuid see moodustab siiski 0,11 protsenti kogu Euroopa elanikkonnast. Ta tõi võrdluseks Liibanoni, kus vastav näitaja on 25 protsenti.

«Me peame need inimesed vastu võtma, kes põgenevad Islamiriigi vägivalla eest,» lisas president sunniitlikule äärmusrühmitusele viidates.

Erimeelsustest ELis

Juncker juhtis tähelepanu ka erimeelsustele ELi sees küsimuses, kuidas migratsioonikriisi lahendada. «Näidatud on üksteisele näpuga. Seda on viimastel nädalatel tehtud liiga palju,» ütles Juncker. «Teiste süüdistamine ei aita pagulasi, rändajaid. See hoopis näitab, et poliitikud, seadusandjad ei tea, mida teha,» lisas Juncker.

Idee 160 000 pagulase ümberjaotamisest

Junckeri sõnul pole Euroopa riigid näidanud üles piisavalt solidaarsust nende põgenike osas, kes on saabunud ELi. Seetõttu on komisjon teinud ettepaneku, mille kohaselt peaksid liikmesriigid vastu võtma veel 120 000 varjupaigataotlejat, kes on jõudnud Kreekasse, Itaaliasse ja Ungarisse.

Mais oli EL juba kokku leppinud 40 000 inimese ümberjaotamises, kuid siis sai Juncker liikmesriikidelt lubaduse anda uued elukohad neist 32 000-le. Nüüdne number – 120 000 – näeb ette lisaks Kreekale ja Itaaliale varjupaigataotlejatele ka inimeste ära toomist Ungarist.

«See peab olema kohustuslik,» ütles Juncker uue kvoodi kohta, märkides, et pagulasi tuleks Euroopas ümber asustada süstemaatiliselt.

Kokku tähendaks Junckeri idee siis 160 000 varjupaigataotleja ümberastumist, kelle Euroopa riigid peavad ümber paigutama. «Ma loodan, et sellel korral on kõik meiega nõus. Me ei vaja sõnu, me vajame tegusid.»

Junckeri sõnul ei tohi pagulastest rääkides teha mingeid eristusi näiteks nende usu põhjal. «Kas tõesti teeme vahet kristlastel, moslemitel ja juutidel? Kas teeme inimestel vahet? Euroopa on pidanud üle elama palju halba seoses inimeste eristamisega religiooni pinnal,» ütles Juncker.

ELi riikide nõusolekut ootab Juncker oma kavale juba 14. septembril toimuvalt ühenduse siseministrite kohtumiselt Brüsselis.

Vajadus muuta senist korda

Junckeri sõnul tuleb muuta senist varjupaigataotlejate läbivaatamise korda ja praegu kehtivat Dublini konventsiooni, mille kohaselt tuleb ebaseaduslikult piiri ületanu – olgu või varjupaigataotleja – registreerida esimeses liikmesriigis, kuhu ta jala tõstab, ning peab samas esitama ka asüülitaotluse. Samuti märkis ta, et asüülitaotlejatel võiks olla õigus nende taotluse läbivaatamise ajal töötada.

Majandusmigrantide probleem

Presidendi sõnul on koostatud nn turvaliste riikide nimekiri, kust pagulasi reeglina vastu ei võeta. Sellisteks riikideks on Türgi ja Lääne-Balkanil asuvad riigid. Taoline nimekiri peaks ära hoidma selle, et ELi saabuvad varjupaika nõudvad majandusmigrandid. Samuti tõi ta välja vajaduse tugevdada kontrolli ELi piiride üle ning muuta ühenduse välispoliitika jõulisemaks, et lahendada kriise näiteks Süürias ja Liibüas.

Schengen ei kao

Juncker kinnitas, et Schengeni ala tema presidentuuri ajal ei kao. Selle eest on hoiatanud näiteks ka Prantsusmaa riigipea, kelle sõnul variseb Schengen kokku, kui ühenduse liikmesriigid ei pinguta migrantide ümberjaotamise nimel.

Mure Aafrika pärast

Juncker viitas oma kõnes ka vajadusele toetada Aafrika riike, kust tuleb ohtralt migrante ELi. Ta tegi ettepaneku luua 1,8 miljardi euro suurune erakorraline fond, millega aidataks neid Aafrika riike, kust migrandid ELi saabuvad. See usaldusrahastu summa ei tule kusagilt juurde, vaid võetakse ELi eelarve teistelt arenguabiks mõeldud ridadelt. Samuti kutsus Juncker üles liikmesriike suurendama oma panust arenguabisse.

Grexit pole vastuvõetav

Migratsioonikriisi kõrval peatus Juncker oma kõnes ka teistel teemadel. Näiteks märkis ta, et Kreeka lahkumine eurotsoonist pole vastuvõetav, kuid see võimalus on siiski laual. «Kreeka peab mõistma, et grexit on tõesti üks võimalik alternatiiv,» ütles Juncker, kelle sõnul tuleb eurotsoonis kehtivaid reegleid täita.

Samuti märkis ta, et kriis Euroopas pole lõppenud ning ühenduses on 23 miljonit töötut, kellest enamik on noored.

Juncker viitas ka Ühendkuningriigi nõudmistele reformida ELi. Oma kõnes kinnitas Juncker, et ta pooldab õiglast kokkulepet, kuid senist tööjõu vaba liikumise põhimõtet ei tohi muuta.

Kohustus kaitsta Balti riike

Praegusel julgeolekuolukorral peatudes ütles Juncker, et EL jätkab Ukraina toetamist ning ühendus kaitseb oma liikmesriike – ta tõi konkreetselt välja Balti riigid ja Poola –, kui nad peaksid ohtu sattuma.

«Poola ja Balti riigid on väga olulised. Me oleme igal juhul nendega, kui nende julgeolek ja piir satuvad ohtu. Meil on täielik kohustus neid kaitsta,» ütles Juncker.

Hoiatus kliimapõgenike eest

Juncker viitas ka kliimamuutuste küsimusele, märkides, et sellest võib kujuneda järgmine migratsioonivoo põhjus ning tulevikus võib EL saada sihtkohaks kliimapõgenikele. Ta tõi välja uue kliimalepingu vajalikkuse, milles 195 riigi esindajad püüavad detsembris Pariisis kokku leppida. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles