Laar: Venemaa poliitika olemus ei muutu

Jürgen Tamme
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mart Laar
Mart Laar Foto: Peeter Langovits

Isamaa ja Res Publica liidu esimees Mart Laar kinnitas, et Venemaa olemuslik poliitika pärast Gruusia konflikti ei muutu.


Laar avaldas Kuku raadio saates «Välismääraja» arvamust, et kuigi Venemaa pole oma liitlastelt Aasias, Sõltumatute Riikide Ühenduses SRÜs ja Lõuna-Ameerikas loodetud toetust saanud, riigi olemuslik poliitika selle tagajärjel siiski ei muutu.

«Tunnustamislainet, mida Venemaa oma liitlastelt lootis, pole toimunud,» täpsustas Eesti suursaadik NATOs Jüri Luik.

«See mis juhtus, andis Vene poolele väga tugeva hoiatava signaali, et nad ei saa loota, et isegi neile väga lähedased riigid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust tunnustavad,» lisas Luik viidates SRÜ riikidele ja Hiinale.

Balti kaitseuuringute keskuse juht Kadri Liik ja Luik arutlesid ka teemal, mis juhtuks kui lääneriigid tunnustaksid separatistlike Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust. Nende kinnitusel on mitmed julgeolekupoliitika asjatundjad avaldanud arvamust, et mässuliste regioonide sõltumatust võiks tunnustada, sest vastasel korral jäetaks piirkonnad Venemaa mõjusfääri.

Luige ja Laari arvates tuleb aga põhjalikult läbi mõelda, kuidas demonstreerida Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suhtes lääneriikide mittetunnustamispoliitika ühtsust.

«Venelased võivad nende riikide esindajaid sokutada kõikvõimalikele läbirääkimistele,» täpsustas Laar, kelle hinnangul tuleb sellistele katsetele vastu seista.

Samuti pidas endine peaminister vajalikuks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia «pseudopasside» küsimuse lahendamist.

Liik, Luik ja Laar olid ühel nõul, et Gruusia relvakonflikt tulenes ka lääneriikide tegematajätmistest ja sellel pole ainult regionaalsed tagajärjed, vaid mõju kogu maailma julgeolekualasele mõtlemisele.

«Kui venemaa tuleb konfliktist puhtalt või väikeste kaotustega välja, siis on see oht Venemaa naaberriikidele ja tähendab olulist nihet Vene ja lääneriikide suhtes,» lisas Laar.

Luige hinnangul sõltub see, kas Venemaa juhtkond võtab konflikti hoiatusena lääneriikide ühiskondadest. Ta pidas oluliseks, et Euroopa Liidu liikmesriikide elanikkond on hakanud Venemaale suuremat tähelepanu pöörama.

Liigi arvates kipuvad lääneriikide ja seal hulgas ka Eesti elanikud nägema Venemaad liiga lihtsakoeliselt, mistõttu Luige hinnangul on oluline kasvatada Venemaa suunalist asjatundlikkust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles