Ukraina Krimmi poolsaarel on inimõigusolukord järsult halvenenud pärast seda, kui Venemaa 2014. aasta märtsis piirkonna annekteeris, teatas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE) neljapäeval.
OSCE: Krimmi inimõigusolukord on järsult halvenenud
17. september 2015, 16:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Krimmi de facto võimud on piiranud põhivabadusi nagu koosoleku-, ühinemis-, väljendus- ja liikumisvabadus,» ütles OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (ODIHR) direktor Michael Georg Link.
«See on sündinud Vene Föderatsiooni kitsendavate seaduste rakendamise ning rahulikult opositsioonilisi vaateid avaldada soovivate üksikisikute, meedia ja kogukondade sporaadilise sihikulevõtmise läbi.»
Annekteerimise järel Krimmis Moskva poolt ametisse pandud võimud on surunud maha Kiievi-meelsete aktivistide, kohalike ajakirjanike ja krimmitatarlaste kogukonna tegevust, öeldakse 100-leheküljelises raportis.
«Krimmis on näha, et eriti kaitsetus olukorras on need ukrainlased ja krimmitatarlased, kes Ukraina territoriaalset terviklikkust avalikult toetavad, Vene kodakondsusest keelduvad ega toeta de facto võime,» ütles OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik Astrid Thors.
Tema sõnul on poolsaare krimmitatarlaste ja ukraina kogukond pärast Krimmi annekteerimist tugeva surve alla sattunud. Nende kultuuri ja poliitiliste vaadete väljendamist kontrollitakse pidevalt.
Pärast Vene lipu heiskamist on Krimmist põgenenud 10 000 - 15 000 krimmitatarlast.