Vene uurijad alustasid uuesti tööd 1918. aastal mõrvatud tsaar Nikolai II ja tema perekonna surma detailide täpsemaks selgitamiseks.
Venemaa taasavab tsaariperekonna mõrvatoimiku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teema tõstatas üles kirik, mis nõuab Romanovite jäänuste põhjalikumat analüüsi. Just kiriku vastuseisu tõttu pole siiamaani maetud kahte bolševike korraldatud veresauna nooremat ohvrit: kroonprints Aleksei Romanovit ja tema õde Mariat. Peaminister Dmitri Medvedevi juhitava töögrupi loodud komitee hakkab nende jäänuste analüüsimisel kasutama selleks varem kättesaamatuid meetodeid.
Uurijad võrdlevad Aleksei ja Maria jäänuseid nende vanavanaisa, atentaadis hukkunud tsaar Aleksander II vormil olevate vereplekkidega; samuti nende tädi, suurkrahvinna Jelizaveta Fjodorovna säilmetega. Töö jaoks tuleb esmalt kaevata üles Nikolai II ja tema abikaasa Peterburi Peeter-Pauli katedraalis asuvad jäänused.
Toimik tsaaripere tapmise osas avati 1993 ning suleti viis aastat hiljem, kuna kõik süüalused olid ammu surnud. Tänavu septembris tehti ettepanek matta lõpuks maha ka Aleksei ja Maria. Plaan põrkus vastu õigeusu kiriku vastuseisu, mis kahtles nende säilmete tõepäras.
«Inimestel on küsimused. Tahame edasist uurimist, nii et kõik katsed oleks tehtud kirikuametnike juuresolekul,» lausus kiriku kõneisik Vsevolod Tšaplin. «Need inimesed on kanoniseeritud ja kui nende jäänused leitakse, on need pühad reliikviad, mille poole usklikud palvetavad. Sel põhjusel on väga oluline olla kindel.»
Tsaar Nikolai II, tema perekond ja neli teenijat lasti maha 17. juulil 1918 Jekaterinburgis asuvas majas. Nende laibad visati esmalt kaevandusšahti, kuid võeti hiljem uuesti välja, põletati, kallati happega üle ja maeti salajasse kohta. Päevavalgele tulid need lõpuks aastal 1991.